Saturday, December 29, 2007

Meie ema Aino: pere loomine, lapsed

Kõrvaloleval pildil on Aino Lenk alles koolitüdruk Paidest. Tegemist on dokumendifotoga. Ema on siin umbes 16aastane.

Kus ja kuidas tutvusid Aino ja Eerik, pole päris selge. Kaudsete tõendite järgi pidi see juhtuma Uuemõisas Haapsalu lähedal sõja ajal. Eerik oli tollal Uuemõisa Kõrgemas Põllumajandus- ja Kodumajanduskoolis õpetaja asetäitja, Aino õppis samas. Tegelikult oli vist nii, et Kehtna Kodumajanduskool oli sõja tõttu evakueeritud Uuemõisa.
Sellest perioodist on säilinud üks käsikirjaline laulik, kus ühe laulu sõnade "Las purtsata!" alla on kirjutanud A. Lenk ( Aino Lenk, hiljem Aino Saluveer).

Ühe perekonnalegendi järgi oli Eerikul plaanis koos vennaga põgeneda 1944. a. Tal olevat paadis koht olnud, aga ta mõelnud siiski ümber. Romantilises variandis olevat Eerik viimasel minutil paadist maha hüpanud!
Imelik - meid polekski siis olnud või vähemalt poleks me olnud need, kes me oleme!!
No läks teisiti, jumal tänatud.
Uhkeid pulmi ei peetud (sõjaaeg ikkagi), aga abielu registreeriti 1944. aasta lõpus Haapsalus.
Meie ema oli siis 22-aastane, isa temast 5 aastat vanem, seega 27-aastane. Elatud on mitmes kohas, näiteks Kehtnas, Sakus ja Abjas, aga kõige kauem muidugi Suure-Jaanis.

Ma ei hakka siin aastaarvudega vehklema, ütlen ainult, et meie emal oli 30-aastaselt 5 last: kaks tüdrukut ja kolm poissi. Sünnijärjekorras Pille, Helle, Tiit, Toomas ja Andres.
Nendel lastel on omakorda 10 last, edasi - järgmise rea peal on 9 last (loodetavasti tuleb juurde!).

Panin siia ühe perepildi. Hea, et omal ajal ikka tehti pilte - on, mida vaadata ja blogisse panna:) Iga pildistamine oli sündmus. Vähemalt meie kodus kutsuti selleks kohale piltnik või mindi ise ateljeesse. See pilt on tehtud Suure-Jaanis meie Nurme tänava kodus 1963. aastal. Vanaema elas sel ajal meie juures.

Raske on kirjutada oma emast, kui lapsepõlvemälestused on veidi ähmastunud ja ema ei ole juba nii kaua olnud. On mõned väga isiklikud mälestused, nagu ilmselt meil kõigil.

Mõtlen praegu, kuidas küll ema suutis nii rasket koormat vedada - suur pere, majapidamine ja selle kõigega toimetulemine. Aga ju tal käiski see üle jõu, kui tema süda väsis ja murdus ikka liiga noorelt. Kõik tema lapsed on tema eluea juba ületanud.

------
Kirjutas helle - 29. detsembril 2007


8 comments:

Anonymous said...

Päris kõik ei ole;)

helle said...

No ärme siin norime, asi on ju mõnes kuus ainult!

helle said...

Mihkel
Uuri isa käest, kas tema teab midagi sellest, et Eerik pidi ka koos Ennuga ära põgenema. Või hoiti taolist infot väga salajas?

Mihkel said...

Uurisin juba. Isa ei tea sellest äraminemisest midagi.
Eerku ja Aino kohta teadis ta, et nad olid Haapsalu külje all Uuemõisas ja aadress oli "Uuemõisa koolid". Ilmselt siis suheldi kirja teel, et meeles on.

helle said...

Aitäh! Vähemalt Uuemõisa on mul siis õige.
Aga pgenemise fakti kindlasti ei avalikustatud. Keegi ju ei teadnud, et Enn kavatseb perega põgeneda!
Mis põgenemine see oleks, kui kõik ette teavad!
Ega Sinu isa ei tea midagi rääkida Eeriku ja Aino tutvumisest: mis ajal või kuidas? Ma igaks juhuks küsin.

Mihkel said...

Ei, kahjuks ei tea. Ainuke asi oligi see Uuemõisa koolid.

Mihkel said...

Helle, veel üks asi. Kas Sinu arhiivides on selline pilt, kus peal õnnelike naervate nägudega Eerik ja Aino ning tilluke Pille? Nägin pilti vanemate albumis.

helle said...

Ei ole sellist küll.
Minu piltidega on nii, et saatsin Elole(Epu õde) ühe posu kahes jaos, ja tema skännis ära. Võtsin põhiliselt lahtisi pilte, albumitest ei hakanud välja kiskuma. Nüüd uurisin Kuste albumeid ja oh äratundmisrõõmu!- leidsin sealt igasuguseid tuttavaid pilte ja teisi kah. On seal väikest Lembitut ja õdesid-kaksikuid jm. Arvan, et need on sinu isal olemas.