Geograafia õppetund

Kuna eile jäi üles küsimus Kuruli mäe kohta, siis täpsustuseks, et eks ta üks künkake oli. Niipalju, et kui talvel tuisuga lumi kooriku peale võttis siis sai ka kelguga liugu lasta.

Mis on sellest kandist tänaseks saanud? Panen siis ülesse vähe täiendatud fragmendi Maaameti kaardist.

Punasega tähistatud maa on endine Põllu-Joosepi ehk Pällu. Vanasti siis Saluveeride kodu. Nüüdseks selle maatüki nimi (üllatus-üllatus) Saluveri (jajah ühe e-ga). Hetkel mulle teadmata, kes selle nime pani ja kes omanik on.
Sinise maatüki nimi on Allika. Koos valge maaga (mis praegu kannab nime Mihkli) oli see vanasti Ülejõe talu maa. Maad sai tagasi ja nimetas Allikaks Lembitu lellepoeg Arved (Lembitu isa venna poeg). Algul oli Ülejõe üks terve talu, aga millalgi jagati kahe poja vahel pooleks.
Valgega tähistatud maa ruudukujulises osas asub siis Marta ja Lembitu kodu. Kollasega tähistatud maa kannab praegu nime Tõnuhansu ja oli selle nimega ka vanasti. Tõnuhansu oli Manda kodu.

Kui Tõnuhansu ja Põllujoosepi on veel arusaadavad ja mingi Hansu või Joosepiga seotud, siis kust sai selline nimi, nagu Ülejõe sinna vahele? Jõgi ju kaugel. Samas ka üle maante oli talu nimega Valgejõe, millenimeline jõgi on ju juba Harjumaal?
Kohalikud koduloouurijad (vist oli Mäeri Vaike?) teavad rääkida, et aastal 1875 olla mõisa heinamaad taludeks mõõdetud ja antud rendile pisikeste talude omanikele. Talud kolisid aga koos nimedega. Ülejõe oli ennem olnud Ojaveski külas ja teispool oja(jõge). 1900.a. paiku aga tuli aga korraldus, et peab talud välja ostma või jalga laskma. Sellel põhjusel siis vahetusid Põllu-Joosepi talu omanikud.

Kaardi peal siis paremal looklev tee - allapoole jääb umbes 5km Kadrinani ja ülespoole umbes 10km Viitnani.