Wednesday, December 19, 2007

Laudapõleng: 'Uus Eesti' 10 oktoobril 1938


10 comments:

sjgelle said...

Sündmus ületas uudiste künnise?
Vedas selles mõttes, et elumaja suudeti siiski päästa?
Minu mäletamist mööda on sellest põlengust kirjutanud ka Eerik oma mälestustes. Peab järele vaatama.

Eppppp said...

See võis neile ikka paras hoop olla...

Eppppp said...

Siin artiklis on muide teine jutt kui suusõnalises folklooris. Siin on öeldud, et see traktor oli kindlustamata ja suur hoop omanikule. Vrd pärimuses: "traktor oli logu, aga kindlustatud ja vanema tervitas seda traktoriomanikku edaspidi sõnadega: "Tere, laudasüütaja!""

Anonymous said...

Artiklis on ka ikka, et rehepeksugurnituur oli 2000 eest kindlustatud ja kuulus Jaan Joosepsonile. Traktor kuulus Leetmale ja oli kindlustamata.
Ju siis see Joosepson võis tulekahjust huvitatud olla?

sjgelle said...

Lugsin veel kord seda artiklit. Kui kole see õnnetus ikka oli! Loomad põlesid sisse...
Aga ikka leian, et kõige koledam hoiti ära. Juttudest mäletan, et häda oli selles, et puudus veevõtukoht. Mälestustest teame ju, et kaevu polnud ja vett ammutati allikast.

Mihkel said...

Mälestused ja ajaleht: Möödas on enam kui 69 aastat ja Lembit oli siis peaaegu 9 aastane. Eks ta mäletab seda, mida suured rääkisid. Lisaks veel, et kui põleng oli ööl vastu laupäeva ja uudis kõigi oma arvandmetega ilmus juba esmaspäevases ajalehes. Eks hiljem tekkisid järeldused ja ka "legendid".

sjgelle said...

Täitsa loomulik, et ei mäletata kõike päris täpselt. Liiati, kui asi jäigi päriselt välja uurimata, kas oli tegu süütamise või õnnetusega. Jube on ka mõelda, et keegi(mis ta nimi seal lehes oligi?)võis süüdata loomi täis lauda ja "peaaegu" maha põletada ka elumaja selleks, et saada kätte oma kindlustusraha. Aga ilmas on hullemaidki tükke tehtud...
Ära solvu, kui Epp ajakirjaniku pilguga "fakte" võrdleb. Lembit on ju väga hea mäluga, selliseid on harva.

Eppppp said...

Muidugi, ma niisama...
Seda ei saa kunagi teada, kuidas see põlema läks.
Meie maja põleng tekkis ilmselt elektrist.
See on nüüd võibolla tumal küsimus, aga kas 1938. a. ka oli laudas elekter? Mul on see ajalootund vist vahele jäänud ;).
Vist ikka polnud siis elektrit, eriti laudas.

Mihkel said...

OOt-oot, kes siin siis nüüd solvub? :-) Pigem tõstsin esile ajalehe operatiivsust ja väikese poisi pea 70 aasta taguse mälestuse täpsust. Täpsust just faktide osas, et tegemist võis olla süütamise ja kindlustusega, et aeg oli oktoobri algus, et mindi öösel rongi peale. (Vanaema ju käis Tallinna turul mune-kanu müümas - laupäev oli turupäev). Ja mis veel kahtlusi süvendas, aga mida ei osanud memuaarides rõhutatult välja tuua, oli fakt, et vanaema andis loa panna varju alla (ladu - osa hoonest kus hoiti heinu jms.) viljapeksumasin. Juht ajas aga traktori ka, ja seda lauta loomade vahele. Tavaliselt traktor, kui rauast tükk, ajutist varjualust ei vajanud, erinevalt viljapeksumasinast, millel oli palju puidust detaile.

sjgelle said...

Epp!
Ülejõel ja Tõnuhansul polnud elektrit veel "uuemal ajalgi". Nüüd kindlasti on!?!
Mis elekter seal Pällul ja veel laudas sai siis olla!!