Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See on Saluveeride ja Lenkide (aga neid nimesid võib siia veel lisada) suguvõsa kirjalike mälestuste koht. Hetkel on aktiivseid kirjapanijaid viis: Epp ja Elo, nende tädi Helle, viimase tädi (Epu ja Elo vanatädi) Marta pojapoeg Mihkel... Nüüd lisandusid ka Helle onu Ennu (Epu ja Elo ja Mihkli vanaonu) poeg Tiit ja Helle tädi Manda (Epu, Elo ja Mihkli vanatädi) pojatütar Eve. Kes tahab ühineda, meiligu Epule epp.petrone@gmail.com ja ma saadan kutse autoriks saamiseks.
10 comments:
Sündmus ületas uudiste künnise?
Vedas selles mõttes, et elumaja suudeti siiski päästa?
Minu mäletamist mööda on sellest põlengust kirjutanud ka Eerik oma mälestustes. Peab järele vaatama.
See võis neile ikka paras hoop olla...
Siin artiklis on muide teine jutt kui suusõnalises folklooris. Siin on öeldud, et see traktor oli kindlustamata ja suur hoop omanikule. Vrd pärimuses: "traktor oli logu, aga kindlustatud ja vanema tervitas seda traktoriomanikku edaspidi sõnadega: "Tere, laudasüütaja!""
Artiklis on ka ikka, et rehepeksugurnituur oli 2000 eest kindlustatud ja kuulus Jaan Joosepsonile. Traktor kuulus Leetmale ja oli kindlustamata.
Ju siis see Joosepson võis tulekahjust huvitatud olla?
Lugsin veel kord seda artiklit. Kui kole see õnnetus ikka oli! Loomad põlesid sisse...
Aga ikka leian, et kõige koledam hoiti ära. Juttudest mäletan, et häda oli selles, et puudus veevõtukoht. Mälestustest teame ju, et kaevu polnud ja vett ammutati allikast.
Mälestused ja ajaleht: Möödas on enam kui 69 aastat ja Lembit oli siis peaaegu 9 aastane. Eks ta mäletab seda, mida suured rääkisid. Lisaks veel, et kui põleng oli ööl vastu laupäeva ja uudis kõigi oma arvandmetega ilmus juba esmaspäevases ajalehes. Eks hiljem tekkisid järeldused ja ka "legendid".
Täitsa loomulik, et ei mäletata kõike päris täpselt. Liiati, kui asi jäigi päriselt välja uurimata, kas oli tegu süütamise või õnnetusega. Jube on ka mõelda, et keegi(mis ta nimi seal lehes oligi?)võis süüdata loomi täis lauda ja "peaaegu" maha põletada ka elumaja selleks, et saada kätte oma kindlustusraha. Aga ilmas on hullemaidki tükke tehtud...
Ära solvu, kui Epp ajakirjaniku pilguga "fakte" võrdleb. Lembit on ju väga hea mäluga, selliseid on harva.
Muidugi, ma niisama...
Seda ei saa kunagi teada, kuidas see põlema läks.
Meie maja põleng tekkis ilmselt elektrist.
See on nüüd võibolla tumal küsimus, aga kas 1938. a. ka oli laudas elekter? Mul on see ajalootund vist vahele jäänud ;).
Vist ikka polnud siis elektrit, eriti laudas.
OOt-oot, kes siin siis nüüd solvub? :-) Pigem tõstsin esile ajalehe operatiivsust ja väikese poisi pea 70 aasta taguse mälestuse täpsust. Täpsust just faktide osas, et tegemist võis olla süütamise ja kindlustusega, et aeg oli oktoobri algus, et mindi öösel rongi peale. (Vanaema ju käis Tallinna turul mune-kanu müümas - laupäev oli turupäev). Ja mis veel kahtlusi süvendas, aga mida ei osanud memuaarides rõhutatult välja tuua, oli fakt, et vanaema andis loa panna varju alla (ladu - osa hoonest kus hoiti heinu jms.) viljapeksumasin. Juht ajas aga traktori ka, ja seda lauta loomade vahele. Tavaliselt traktor, kui rauast tükk, ajutist varjualust ei vajanud, erinevalt viljapeksumasinast, millel oli palju puidust detaile.
Epp!
Ülejõel ja Tõnuhansul polnud elektrit veel "uuemal ajalgi". Nüüd kindlasti on!?!
Mis elekter seal Pällul ja veel laudas sai siis olla!!
Post a Comment