Wednesday, December 5, 2007

Tervitusi Mihklile ja Co´le!

Pilt 1. Tädi Marta (paremal) oma lastelaste Mihkli (poistest kõige pikem), Jürgo ja Tõnuga. Vasakul Lembitu naine Hella ja kaksikutest õed Virve ja Helgi (mina vahet ei tee!).

Pilt 2. Ülejõe kodu Ahilal (Marta maja), kus elas mõnda aega vanemas põlves ka Kuste.

Pilt 3. Kuulus ja kaunis Kuruli mägi (taamal), esiplaanil väike Tõnu, rinnuni rohus.

Ühel õhtul helistas mulle meie tädipoeg Lembit Sauelt. Mõnevõrra üllatav, sest, kuigi lähedalt sugulased, ei suhtle me just tihti. Viimasel ajal oleme kokku saanud vaid sugulaste matustel ja vahetanud kombekohaselt õnnitlusi-häid soove.

Lembit on meie isa Eeriku kõige vanema õe Marta kõige vanem laps. Tal on veel kaksikutest õed Virve ja Helgi. Lembitu pere elab Sauel väga pikka aega (kui pikka, ei tea.) enda ehitatud majas. Neil on kaks tublit poega Mihkel ja Tõnu, keda mina mäletan nende lapseeast. Eks nad ole nüüd juba täismehed:-)

Lembitut peame meie imemeheks, kes oskab ja teab kõike. Ta mäletab suguvõsast(isapoolsest) mitme blogi jagu materjali. Helistamise mõte oligi teadasaamine sellest blogist siin.

Vanem poeg Mihkel saatis mulle maili teel pilte, mida meie peres polegi. Mihkel lubas hakata isa mälestusi (virtuaalselt?) vahendama.

Tere tulemast meie ühisesse mälestuste blogisse!

Kirjutas Helle
4. detsember 2007

9 comments:

Anonymous said...

Tere veelkord ja tänud Hellele järjekordse julgustamise eest. Ma nüüd ägan siin kohutava vastutuskoorma all. Isa Lembituga on aga keeruliseks läinud :-), muudkui, et sinna (blogisse nohh) võiks seda ja teist panna. Mõtlen siin, et kuidas miskitpidi enesele need mõtted selgeks teha, endal paraku see "kultuurkiht" na õhuke ja ei adu hästi (veel) neid vanaaja inimestevahelisi seoseid.
Üks pisut ehk intrigeeriv küsimus Saluveeridele. Kuidas oleks, kui te ei oleks üldse Saluveerid vaid Kurulid?
Selliseid mõtteid olevat osa Schwatsberge mõlgutanud, kui nimede muutmine päevakorras oli.
Ikka selle sama Kuruli mäe järgi...

helle said...

Jah ma tean küll seda Kuruli varianti. Pere hääled olevat läinud pooleks. Kes seda enam täpselt teab!
Mul on kusagilt meelde jäänud, et vana Enn olevat pooldanud Kurulit...
Saluveer on ilus nimi küll. Need kaheosalised Eesti perenimed on kuidagi väga poeetilised ja ehteestilikud mu meelest.
Kas see Kuruli oli ainult nime poolest "mägi"? Ma ei saa pildi pealt arugi, kus see mägi seal on...

Eppppp said...

Tere, Mihkel, ma nägin jah, et sa olid korra varem ka kirjutanud (kolme õe pildi kommentaari).
Kas sa tahad, et ma saadaks sulle postitamise kutse? Mul on selleks su meiliaadressi vaja. Saada see kas epp.petrone@gmail.com või jäta siia.

Seda Kuruli juttu kuulen esimest korda! Saluveer meeldib rohkem ;).

Mis on saanud sellest Ahila majast nüüdseks? Kuste ikka rääkis sellest...

Minu ainus mälestus Martast, aga see oli võibolla hoopis Mandast, et käisime tal Tallinnas külas ja tal oli ilus suur saksa nukk kapi otsas ja aknast paistsid puud ;).

helle said...

See oli Manda juures Mustamäel. Marta elas Sauel.

Anonymous said...

Kuruli mägi, ega ma täpselt teagi. Nagu pildilt paistab, mingi maapinna tõus kuni selle põõsatuti-kivihunnikuni on ja teiselpool mäge on langus pisut järsem jõeluhale. Isa ikka räägib, et kui ta pisike oli, siis tahtis minna Kuruli mäele taevast katsuma. On ta siis milline on, aga mingi emotsionaalne sümbol ta neile inimestele oli, sest ka Marta rääkis ja vana Enn oma kirjades või luuletustes meenutas sedasama mäge. Ei kujuta hästi ette, kuidas see pinnavorm Pällu poole paistis, võib olla sealtpoolt oli ta rohkem "mäem" :-)

Eppppp said...

Kas ma siis Martat üldse elus näinud olen?!
Ja oma lapse nimi ju tema järgi pandud. No mitte ainult tema. Aga see oli suur argument, et suguvõsa nimi ikkagi.

Ja mis Ahila majast on saanud - kas maja on alles ja kellele see nüüd kuulub?
Näedsa, kui võhik...

helle said...

Võib-olla Mihkel teab vastata selle maja kohta. Minu teada müüdi see 90ndatel võileivahinna eest maha. Praegu on seal vist korralik elamine? Manda majaga oli samamoodi?
Vanasti ja veidi hiljemgi polnud seal isegi elektrit, rääkimata blogimisvõimalusest...

Anonymous said...

Ahila Ülejõe maja on alles ja poole suurem. Valge voodriga ja paistab hästi maanteele ära. Kuuluvuse kohta ei oska öelda, müüdi kunagi ära ja suguvõsaga seotud ei ole enam.

helle said...

Näen, et Sina, Mihkel, oled ühinenud meie, blogijate väega. Tõsiselt hea meel!