Ma olen emast kirjutamist kogu aeg edasi lükanud, samas isast (taadist, Eerikust) on juba mitu sissekannet.
Põhjusi on mitu.
Esiteks - ma tean häbiväärselt vähe ema lapsepõlvest ja noorusajast, küsida pole aga enam kellegi käest.
Teiseks - mul on siiani raske ema teemat puudutada.
Panen siia üles vaatamiseks ema
lapsepõlvepilte ja meenutan natuke seda, mida ma olen juba varem kirjutanud.Aino oli oma peres kõige vanem ja ühtlasi ainuke tütar. Tema vanemad Ksenia ja Peeter Lenk olid mõlemad kooliõpetajad. Laste sündimise ja kasvamise ajal elati Esnas ja Öötlas, kus mõisahoones oli kool. Arvatavasti oli seal ka koolijuhataja korter, miks muidu SEE MAJA (vt ülemine pilt) oli nii armas neile kõigile.
Ainol oli 2 aastat noorem vend Valdek( kutsuti Valdi), kes lahkus kodumaalt nagu teisedki saatusekaaslased 1944. aastal ja elas hiljem oma perega Kanadas. ( Valdit enam pole, aga tema pere elab siiani Kanadas)
Noorem vend Heikki ( kutsuti Kii) sündis Valdist 5
aastat hiljem. Ka teda enam pole, suur osa tema järglastest elavad Karksi-Nuia-Lilli liinil.All olev
al pildil on kõik Lenkide lapsed: Aino, Valdi ja Kii (keskel).Aino oli ilus tüdruk, tal olid suured ja selged silmad, sellised hallikassinised. Ja naeratades tulid tal mõlemasse põske lohukesed. Juuksed olid tumedad, läikivad ja hoidsid veidi lokki.
Aino oli oma isa lemmik. Nii ongi vahel, et isad ootavad hirmsasti poegi, aga armastavad rohkem tütreid.
Aino õppis oma isa-ema koolis 6. klassini ja läks siis edasi Paide gümnaasiumisse. Temast sai Paide tüdruk.
Seal ta lõpetas Saksa ajal keskkooli, aga Vene ajal see ei kehtinud. Aino pidi oma 5 lapse kõrvalt hiljem uuesti keskkooli lõpetama. Ilma vajaliku "paberita" poleks teda tööle võetud internaadikasvatajana. Vat selline range kord oli.
Pärast keskkooli lõpetas Aino Kehtna Kodumajanduskooli (- instituudi) - see andis noortele neidudele väga hea ja praktilise ettevalmistuse eluks. Eks sellepärast oskaski Aino nii hästi küpsetada ja süüa teha.
Ilus tüdruk meeldis paljudele poistele, aga Aino valis Eeriku. See oli sõja ajal, kui nad kokku said. Eerik oli õpetaja ja Aino oli õpilane.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Oi ma ei tea, kas see ikka oli täpselt nii, aga keegi teine ei tea sellest nii paljutki.
Teinekord jätkan...
Kirjutas helle - 27. detsembril 2007
4 comments:
Jah... Nüüd on nagu pimeduses kobamine. Aga kas keegi teine ei tea? Mulle meenub kaks inimest, kes võivad teada vanaemast, kui neilt küsida. Üks on Mai Lenk (Valdi naine), tema teab küll Valdi lapsepõlvest. Ja teine on Karolin, kes oli taadi ja vanaema Aino kollleeg, vist aastakümneid?
Ei, Epp, Aino lapsepõlvest ja koolieast EI SAA küll keegi teda, sest see oliju "enneminevikus". Kas Sina näiteks teaksid praegu peast rääkida Reeli lapsepõlvest(võtsin umbropsu)?
Ma ei tahagi kedagi küsitlema hakata. Mul on endal hea vaist( !?), ja kui panengi faktidega mööda, mis siis. Tänane lugu oli ainult sissejuhatuseks.
Muidugi võid Sa küsida Mai käest, tema vähemalt teab nii palju, kui Valdi talle rääkis. Mail on tehtud üleskirjutusi, ta ütles, et teeb laste jaoks. Valdi kirjutas ka mälestusi.(Milline kirjutav suguvõsa:-)
Mai ja Aino ei kohtunud oma elus ju mitte kunagi!
Seda küll, jah... Aga samas, Valdi mälestuste põhjal saaks ka tema lapsepõlvest pildi.
Kas Valdi ja Mai lapsed räägivad eesti keelt? Ma pole nendega kunagi suhelnud.
Räägivad vabalt eesti keelt, neid kasvatati eestlaseks. Järgmine põlv muidugi enam ei räägi.
Post a Comment