Ma olen seda pilti päris põhjalikult uurinud. Selle peal on nii Aino kui Eeriku suguvõsad. Järelikult peab olema midagi kas lastega seotud või siis mõni juubel. Üks lapsuke siin on. Arvan (tegelikult olen päris kindel), et see on Pille. Mina pidin olema siis alles imik, võib-olla magasin kusagil põõsa all - pesukorvis(selliseid pilte on meil ka).Käes! See on ju Leena ja Johannese kuldpulm ja minu varrud ühes paketis!!! Ma olen sellest kuulnud!!!
Esireas vasakult istuvad Nata (Ksenia õde Tallinnast), Manda, meie ema Aino, vanaisa Peeter Lenk, vanaisa Johannes Saluveer, nende selja taga Marta, Kuste ja Kaarel.
Seisavad (minu jaoks mitu küsimärki kuni vanaemani) Ksenia Lenk, Pille süles, ja tema kõrval teine vanaema Leena Saluveer (piduliku valge kraega).
Muide, meie kutsusime Ahila vanasid "väike-vanaema" ja "väike-vanaisa", sest nad olid tõepoolest väikest kasvu nagu isapoolne suguvõsa üldiselt.
Need Järva-Jaani vanad olid siis vastavalt "suur-vanaema" ja "suur-vanaisa". Nii kutsusime siis, kui muidu aru ei saanud, kellest jutt. Üldiselt ikka sai aru.
Sellest sündmusest ma isiklikult midagi ei mäleta :-), aga Manda või keegi hiljem rääkis, et kui mind ristiti, siis olevat ma käega ristimisvee kaussi pläraki löönud ja pastor olevat siis öelnud, et sellest tuleb kange tüdruk.
Igatahes sain ma ristitud ja endale ristivanemad.
Manda oli mu ristiema ja Kaarel ristiisa.
Kirjutas Helle - 14. detsembril 2007
9 comments:
Kas sel ajal ristiti kõiki lapsi? St see oli tavaline asi, et ristiti? Ja kõik teie pere lapsed on ristitud või?
Mina ja Pille olime ristitud. Poisid ei olnud. Siis ju üldse kadus see ära, sest...vene värk oli,pioneerid tulid...Kirik oli paha-paha..
Hilisemas elus, juba täiskasvanuna, ristiti vist Tiit ja Toomas, kuidas nad muidu on saanud oma lapsi ristida ja Tiit-Reeli ka kiriklikult laulatatud olla. Issand jumal, see oli ju KEELATUD!!!
See on esimene kord, kus ma loen/kuulen, et kellelgi on veel (olnud) suur vanaema ja väike vanaema. Minu omade pikkusevahe on tubli 25 cm! Väike vanaema ulatub mulle kaenla alla ning on vennaga ühepikkune, kui viimane põlvitab...
Vanaisasid meil polnud vaja eristada, sest üht neist me ei saanudki tundma, vähk viis ta, kui mu isa oli u 6aastane.
kala!
Eks nende vanaemade-vanaisade eristamiseks peab midagi välja mõtlema. Muidugi on variante rohkem - mamma, mummi, memm, nanna, taat, taadu, vana, nasa jt (selliseid olen kuulnud)
Meil polnud kombeks isegi emmetada ja issitada, ikka ainult ema ja isa.
Meie kutsusime Eerikut taadiks... Ei tea, kust see alguse sai. Ja emapoolsed olid - ja on - papa ja mamma.
Ja alati oleme pikalt öelnud "vanaema Aino". Küllap sellepärast, et ta suri nii varakult ja temast on meil (laste hulgas) vähem juttu olnud.
Eerik ise tegi ettepaneku, et tema võiks taat küll olla...
Ja läks hästi täkkesse ehk käibele.
Ema Aino kutsus oma vanemaid papiks ja mammiks.
Sellega seoses, et ristimine oli keelatud... Mulle meenub mingi lugu, et Tiit ja Reeli tegid salaja jõuluõhtul laulatuse (kas ainult kahekesti koos õpetajaga või oli külalisi ka?) ja taat ei teadnud sellest aastaid, sest ta oli õppealajuhataja koolis ja nad eui tahtnud talle pahandusi... Aga kuidas ta siis teada sai?
See on nii huvitav lugu, võibolla isegi tasuks eraldi postitusse kirjutada. Samas, kas see rikub kuidagi Tiidu ja Reeli privaatsust, kas peaks neilt enne küsima, et kas tohib kirjutada? Samas väga huvitav ajastulugu.
See oli umbes nii jah, et salaja, aga siin keegi teine küll midagi öelda ei oska. Ja muud polnudki. Ametlik registreerimine oli peda aulas, üliõpilaskoor laulis ja puha...
Nende pere kuulub Kaarli kiriku kogudusse ja seal on olnud kõik nende tähtsad sündmused.
Mina olen muide 3kordne ristiema. Mul on väga toredad ristilapsed. Olin alles 20-aastane, kui mind paluti Evele ristiemaks. Siis oli ju see vajalik, et ristiema oleks ikka ise ka ristitud.
Mina olen Aabi ristiema. Tartus Peetri kirikus oli ristimine.
Vahel ütleb Simona ka, et maolen ta ristiema, aga tegelikult on ta ristimata.
Marta ristiema on Elo ja Anna ristiisaks saab Aap.
Post a Comment