Justin näitas mulle ühte netikülge, kus on kirjas nõukogude okupatsiooni ajal arreteeritud inimesed. Esimese hooga leidsime kolm sugulast:
- SALUVEER, Priit, Johannes s. 1903 Virumaa Vohnja v., arr. 27.06.41 Haljala v., kohus 02.05.42 §58-4, 10a. [pr 15168]
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/s1.html
See on niisiis minu isapoolse vanaisa ehk taadi vend Priit, kes mõni aasta hiljem Solikamskis, Siberis, suri.
- LAANEMAA, Martin, Mart s. 1898 Läänemaa Varbla v., eluk. sama, arr. 04.08.48, trib. 30.10.48 §58-1a, 25+5, 23.07.56 väh. ärak., vab. 1956, surn. peale vab. 1968. [ük]
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/l1.html
See on meie ema ema isa, ta arreteeriti, sest ta oli võidelnud Eesti Vabadussõjas ja sai selle eest maakoha, oli EW ajal edukas talupidaja. Nii et kohe kaks põhjust. Ja on ka kõvasti karistust väänatud: 25 pluss 5!
Kahjuks läks nii, et kui ta pärast vabastamist tagasi kolis Eestisse, ei tulnud tal pereelust oma naise Annaga enam suurt midagi välja, nad olid võõrdunud - kaheksa aastat polnud näinud! Martin hakkas elama samas külas, kus ta naine, aga omaette pisikeses majakeses metsa ääres. Ja liiga palju olevat joonud... Veel üks vangilaagri pärand.
- TULEV, Aleksander, Simeon s. 1898 Kirovi obl. Aleksandrovi raj. Nolinsk, arr. 30.01.46 Tartumaa Elva v., trib. 23.07.46 §58-1a, 10+5. [ük] - 1956-57
Komimaal.
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/t6.html
See on mu ema isa ehk papa isa, vahistati, sest oli olnud Vene valgekaartlane (sedasi omal ajal Eestisse sattuski), siis oli siin ärimees (pagaritöökoja ja apteegi pidaja), ning hiljem oli ka Eesti sõjaväe varustaja. Ta oli eestimeelne venelane, õppis eesti keele ära ja ka muutis oma nime eestipäraseks - õige perekonnanimi oli DUJEV.
Samas, võiks spekuleerida, et vene valgekaartlus oli väiksem patt kui Eesti vabadussõjas osalemine, või väänati venelastele vähem kui eestlastele - Aleksander on karistuseks saanud leebemalt, 10 pluss 5 aastat, samas kui Martin sai 25 pluss 5. Sel ajal oli see 25 pluss 5 tegelikult väga levinud.
Huvitav, et et mu ema mõlemad vanaisad olid samal ajal samas kohas (Siberis) ja samal ajal leidsid nende poeg ja tütar teineteist Eestis.
Kui Aleksander vangilaagrist vabastati, käis ta esimest ja viimast korda pärast oma kodumaalt lahkumist (mis juhtus Esimese maailmasõja ja vene kodusõja ajal) uuesti kodukülas Vjatkas. Oli isegi kohti ära tundnud ja väga nostalgiline oli. Siis aga muidugi sõitis tagasi Eestisse, sest nüüd oli ta kodu - naine ja kolm poega - Eestis. Nendel vedas, suutsid kooselu jätkata, kuigi polnud ju näinud 11 aastat!
Kunagi tulevikus kirjutan nii Martinist kui Aleksandrist täpsemalt, mul on emapoolsete vanavanematega (ehk papa ja mammaga ;) intervjuud tehtud vana aja ja esivanemate teemadel.
Aga sellest, miks Priit arreteeriti, võiks Helle täpsemalt kirjutada. Kui sa tead? Kas ta oli omakaitses? Vaatan, et ta arreteeriti varakult - juba 1941. aastal.
Ja vaadake, kas leiate siit leheküljelt veel sugulasi.
ps. Mul pole siin asjaosaliste fotosid, panen ühe kunstpildi illustreerimiseks.
12 comments:
Ma ei tea sellest Priidu asjast midagi. Mind polnud siis veel silmadeski...
Ainuke, kes Priidust midagi võib teada, on Lembit. No ainult nii palju, et Priidul oli Haljalas pood, ehk siis liiga rikas...?
Martin ja Aleksander - on ka Tiidu ja Barbara poegade nimed ju.
Lembit ei teadnud Solikamskist küll midagi, oli mingi muu versioon (mida kindlasti täpsustan). Veel on säilunud Priidu surmatunnistus (kuidas kogukond arvab, kas selliseid dokumente on paslik siia panna?), kus on peal surma aeg ja põhjus, kuid koha lahtris on kriips.
Lisaks siia veel (eriliselt absurdsed) põhjused, milles nimetatud inimesi süüdistati:
§58–1a – isamaa reetmine (süüdistuseks Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine, metsavendlus)
§58–4 – rahvusvahelise kodanluse abistamine tegevuses NSVL vastu
Mihkel!
On olemas kirjutamata(kokkulepitud)reeglid, et me ei avalda siin intiimseid saladusi ja rangelt eraelulisi asju, aga dokumendid on ju nii karm reaalsus, kui veel võib olla. Ma olen kuulnud jah, et Lembit teab Priidu surma kohaks olevat mingit teist.
Ma ei tea, kas ajan midagi segi, aga on meelde jäänud, nagu oleks Priidu surmatunnistus kusagilt maast leitud...? Kas Priit oli ka Omakaitses?
Küsi, Mihkel, isa käest.
Ja minu arvates võid selle surmatunnistuse siia küll üles panna. Ma pole näinudki seda.
Mul on ka fotokoopia sellest surmatunnistusest.
Ükskõik kumb paneb siia üles. Huvitav oleks ju näha!
Epp, ma nägin, et mamma ja mamma ema olid ka nimekirjas, aga ei olnud küüditatud. Kuidas nemad ära pääsesid? Salme aga küüditati.
Andres
Helle, kas tead, et sul on (olnud?) ka nimekaim s.1942.
Ma tean seda mamma ja mamma ema lugu küll, panen siia tulevikus kirja.
Mamma õde Salme oli Tallinnas õppimas ja ta ei saanud põgenema. Aga mamma ja ta ema Anna olid kodus, Läänemaal, Varblas. Kuulsid jutte, et keskuses kogunevad autod (ma peast ei mäleta, see on mul lindi peal, aga keegi sugulane vist töötas postkontoris ja kuulis pealt mingit teadet...). Nad jõudsid kodust kaasa haarata paar asja ja jooksid sõna otseses mõttes metsa ja elasid mitu nädalat niimoodi, et vaheldumisi metsas (sõid sipelgaid! see oli märtsikuu, muud polnud süüa) ja siis, kui väga külm oli, läksid sugulaste juurde heinaküüni vms. Kuna nii Martin kui Anna olid Varblast pärit, siis oli pool küla neil sugulased.
Siis oli juba küüditamisoht möödas, siis tuli neil ette muid "seiklusi" ja kolisid sealtkandist ära.
Oma koju ei saanudki nad tagasi, nii, nagu jooksid minema... Mamma rääkis, et nägi kusagil metsavaheteel põõsa vahelt piiludes, et keegi kandis tema vana kleiti. Nende majja pandi kiiresti uued inimesed elama ja nende asjad võeti kasutusse, kuigi nad olid ise ka sealsamas veel olemas.
Tulevikus panen täpsemalt, sest see on mul kasseti peal ka olemas.
Nimekaimust ei tea midagi. Tegelikult olen vahel naljaviluks guugeldanud, siis on küll üks teine HS ka välja tulnud ühe kooli nimekirjast. Kas Sina tead midagi rohkemat?
Guugelda "s... h...", seal on tema ka nimekirjas.
Kui otsid, siis pane jutumärgid ka, leiad kiiremini!
Post a Comment