Minu kooliaastad, 7

Pilt pole muidugi ajastule kohane, aga sümboolne siiski. Selles koolis lõppesid Eeriku kooliaastad.

Eerik kirjutab:

Läksin kooli hilinenult 9aastaselt ja nii olen oma põlvkonnast kõikjal vanem. Imekombel enne kooli hakkasin õigesti rääkima, aga kirjutasin juba aasta varem.

Esimeses klassis käisin Kihleveres - koolitee pikkus oli umbes 3 km, läbi metsa kevadel ja sügisel lühem. Kihlevere mõis oli kohandatud koolimajaks ja õpetajateks olid Rumbach (Rumbalu) ja proua Nestor. Eriti midagi sellest ei mäleta, koolivennad Kalamees, Hugo Reinholm, Kalinnu Linda. Meelde on jäänud õues laptuumäng - see köitis vahetunnis kõiki. Meelde on jäänud ka Ojaveski jõgi, kus kevadel võis näha kalade mängu ja konna kudemist.

Aga II ja III klass oli juba Ojaveski koolimajas ja siin sai Rumbalu üksi hakkama. Temast kui esimesest õpetajast ongi jäänud sügavamad mälestused. Ta oli tüüpiline koolmeister, nagu neid on kujutatud Lutsu ja teiste kirjanike teostes. Ta rääkis erilise häälekõlaga ja tuletas "Kevadest" köstrit meelde, kes laulutunnis lõi korda viiulipoognaga ning kelle lemmikkasvatusvõtteks oli nurkapanek.
On meelde jäänud, et olen saanud ka korra viiulipoognaga ja ta ütles mulle: "Väike Vatspärk, ära aja käsi kannikate peale!"
Küllap ta oli omamoodi rahvavalgustaja, kes õpetas ka täismeestele laulu - oli laulukoor "Kaarnake, kaarnake, kaunim kõikidest lindudest".
Koolitee oli kahtlemata sirgem ja lühem - mööda maanteed. Ja siin olid ka juba esimesed pruudid - Virigand(?) Lii ja Akberg Salme.

Aga siit läks mu koolitee Aluveresse. Enn oli just määratud, õigemini valitud koolijuhatajaks. Mina läksin sinna õppima ja süüa tegema. See oli 1931. aasta sügisel.
Oli üksik tuba, siis klass ja köök. Nii tuli köögist minna elutuppa läbi klassi. Räägiti, et kunagi vanasti oli vana Lang, koolijuhataja, seal köögis isegi siga pidanud!!
Aga elutoa nurgas oli kemps nii nagu kapis valgeks värvitud. Tuba oli nurga peal, ahi küttis nii tuba kui ka klassiruumi. Üldse oli maja väike - 2 klassituba.(----) Kitsas oli. Õpetajaid oli kaks.
Amanda Vall ( Ennu tulevane naine) elas endise koolijuhataja sahvris. Ühes otsas olid nooremad klassid, teises vanemad.

Ka siin oli omapärane rahvas, omapärased pered - kuid tunduvalt rikkamad kodukandi omadest. Pärimuse järgi olevat mõned pered tulnud rikkalt Mulgimaalt.
Vähe on mul meenutada küll Aluvere päevilt koolielust. Kõik rohkem eluolulist ja perekondlikku laadi. Enn ostis ühe vana grammofoni - see oli naljanumber. Siis oli ka algeline raadio, kuhu tuli panna erinevaid poole, vastavalt lainealale. Ostis ka ühe vana klaveri.
Õppisin ja tegin süüa, ema käis 2 nädala tagant riistu pesemas. Sealt omandasin esimesed toiduvalmistamise kogemused.

Muidu oli Aluvere tore paik. Poole km kaugusel oli Rakvere - Kunda raudtee. Aluveres oli peatus. Seal oli paemurd, paasi kaevandati Kunda tsemenditehase jaoks.

....järgneb