Thursday, July 10, 2008

Ahila masinaühistu paberid

Eeriku mälestustes on juttu Ahila masinaühistust. Säilinud on mõned asjakohased paberid.
Veksel viljapeksumasina mootori "Wikström" ostu rahastamiseks:


Muud vekslid. Kuna ajastu ja seltskond on sama, siis võib suure tõenäosusega eeldada, et tegemist on masinaühistu rahaasjadega.






Ahila masinaühistu kassaraamat. Raamatus on aastad 1930-1938. Panen siia esialgu vaid aasta 1930. Kui huvi, siis võin panna ka ülejäänud aastad.


Paberites tuhnis Mihkel

6 comments:

sjgelle said...

Paberid Lembitu arhiivist?
Kes seda paberimajandust tol ajal korras pidas?

Ma oli hädas selle osa trükkimisel terminitega - tunduvad nii võõrad. Kõige tuttavam on "rehepeks" - see juba Mahtra sõjast teada.

Mihkel said...

Lembitu arhiivist jahh ja raamatupidaja oli ilmselt kas Johannes või Ülejõe Sass, aga uurin...

Hundi ulg said...

Numbrid on alati huvitavad.

Kui need vekslid puudutavad masina ostmist, siis oli investeering umbes 2000 krooni.

Võõrastele tehtud teenus (10 senti puud) kattis masina hooldus- ja remondikulud. Osanikud leppisid kokku, et oma vilja peks maksab 4 senti puud, mis andis kokkuvõttes tulu 100 krooni. See siis läinuks vekslite lunastamiseks.

Järelikult oli selle suure investeeringu tasuvusajaks arvestatud pea 20 aastat.

Huvitavad on ka masindatud kogused. Juhan Paulmannil masindati näiteks 9,4 tonni vilja. Arvestades tollast saagikust, saab teha järelduse, et Juhanil oli vilja all umbes 10 hektarit.

Juhanile maksis vilja masindamine umbes sama palju, kui kooliõpetaja teenis nädalaga.

Kui Juhan oleks kogu oma vilja maha müünud, siis oleks ta saanud selle eest üle 2000 krooni, s.o. ühe kooliõpetaja pooleteist aasta palga. Muidugi tuleb arvestada, mitu suud talus oli, talu majandamise kulud jne. Seega, ega see sissetulek teraviljast nüüd üüratu polnud.

Ometi võib viimasest omakorda järeldada, et investeering oli hästi tagatud. Osanikud oleks ka halbadel ikaldusaastatel saanud vilja müügirahadest panna kokku summa, et vekslid ühekorraga välja lunastada.

Eesti talumees oli ikka tark küll ja ühistegevuses peitus jõud. Mis sellest kõigest sai aga sunniviisilise ühistegevuse tulemusena, seda teame me kõik.

sjgelle said...

Eriti huvitav on lugeda targa inimene arutlust sellest, mis numbrite taga on ja mis sellest kõik võib järeldada. Aitäh!

Muide, kui lugesin isa mälestustest, et osteti küla peale rehepaksumasin, tuli kohe meelde Mats Traadi teos "Tants aurukatla ümber" - Sama teema.

Mihkel said...

Ääremäekuseks teadjatele, et Juhan Paulmanni nime taga oli Tõnuhansu talu (Juhan oli Eduardi onu).

Aire said...

Tere!

Kas ma võin Teie blogis olevaid dokumente kasutada oma ajalootunnis?

Ette tänades!