Rakvere Ühisgümnaasiumi õpetajatest, 10

Eerik kirjutab:

Nüüd siis õpetajate rida. Olen ikka mõelnud, kuidas tolleaegne kool kandis nii palju omapäraseid, kohati isegi karikatuurseid isiksusi. (----)

Erudeeritud ja tõsise kultuuriorientatsiooniga oli Hilda Rajasaar-Rutoff, võis olla küll irooniline, kuid samal ajal helde ja südamlik.
Ajalooõpetaja Blauberk oli järjekindel ja nõudlik, andis sügavaid teadmisi ja avardas õpilastel maailmapilti.
Kui nõukogude ajal on süüdistatud Eesti Vabariigi aegset kooli Nõukogude-vaenu õhutamises ja marurahvusluse kasvatamises, siis on see küll vale. Vastupidi, nüüd tagantjärele mõeldes oleks tahtnudki ehk rohkem kuulda tõtt "punasest paradiisist". Ka meie ajalehed olid tol ajal tagasihoidlikud ja kartlikud. Tänapäevane press on mitu korda ründavam. Nüüd mõtlen, et Blauberk oleks võinud avada sotsialismi olemuse.

Selles osas ehk ladina keele õpetaja Nikolai Kristoffel, rahvuselt venelane, oli palju kindlam. Tema nimetaski korra tunnis "punast paradiisi" õudus- ja vihkamistundega. Temast on jäänud ka kõige eredamad situatsioonid meelde, aga ikka seotult ladina keele õppimisega-õpetamisega. (----)
Oli kuidas oli, aga ladina keele tegi hästi selgeks ja õpetas vähemalt mind seda ainet armastama.

Karikatuurne oli Siegfried Talmre, hüüunimega Pitski. Õpetas matemaatikat ja geograafiat I klassis. Temast on meeles see, et panime ahju äratuskella helisema, nii sai tunnist varem ära.

Oli nii, et direktor Madise, kooliteenija ja kooliarst Oja kõik lonkasid. Ja nii juhtuski, et kord nad läksid kolmekesi korraga üle saali põranda. Muide oli dir Madise ka mõnel määral karikatuurne, kes paksendas s-i, õpetas meile füüsikat. Jäin korra vahele. Oli juttu sulamisest ja sulamistemperatuurist. Ei osanud öelda, kuidas sulab või, kas järsku või siis aeglaselt. Ütlesin, et läheb enne pudruks. Vana ütles, et see on halb või, mis vahepeal pudruks läheb.
Viimasel õppeaastal polnud ta enam direktor, ent käisime teda klassiga sünnipäeva hommikul üles laulmas. Vana oli liigutatud.
Tõsist tööd tegi Jaan Pakk (kaugelt meile sugulane). Laulsin kooris ja mängisin Lutsu "Kevadet". Olin köstri osas.
Toimetasin ka esimest almanahhi "Tunglakandjad".
Sõjalist õpetas kapten Kolk. Tema parasiitsõna oli "niimoodu". Tegime ühes tunnis statisikat - 72 korda. Sõjalisega oli seotud kevadised sõjalised päevad, vist oli neid terve nädal.
Laskmises olin algul koba, kuid pikkamööda arenesin ja nii veel vanuigi Suure-Jaanis saavutasin diplomi- oma vanuserühma võitja.
Kehalise kasvatuse õpetaja oli Pauskar. Saksa aeg kompromiteeris end omakaitsega, oli sõjajärgsel aastal Tartu ülikoolis õppejõud, kuid arreteeriti ja tema sõit läks Siberisse. Arvan, et ta ka seal suri. Muide oli ta küllaltki nõudlik - kartsin neid tunde, sest üldiselt olin oma kehaliste võimete poolest kesine. Eriti kitsest ülehüppamist, kang ja rõngad meeldisid rohkem.

On meelde jäänud kahe ainega kõige süngemad mäletused. Ühel kevadel sõjalise õppuse aeg hukkus Steinberg- Kivimäe reaalklassist. Saksa kooli poiss võttis kapten Arguse püssi, ent see oli laetud ja kuidagi märkamatult langes kõrvalt Joonas. Muidugi oli see sakslasel Bergil tahtamatu ja kogemata, aga siis lõid lõkkele rahvuslikud kired. Õnneks sai sakslane end ära peidutada.
Teine juhtum oli sügisel, kui spordivõistlusel lendas oda pähe Karl Roopalule ja siiski nii õnnelikult, et kahe poolkere vahele. Poiss jäi ellu.

Meie inspektriss oli Golubev - ei käranud, aga silmavaade prillide tagant oli nii puuriv, kõne tasakaalukas ja vaikne, ega ei tahtnud tema juurde just pahandusega minna.
Bioloogait õpetas Jüri Erm, heasoovlik ja rahulik, aga usuõpetust alguses Edenberg, hiljem Abel - midagi erilist nendest meelde ei jäänud. Edenberg põristas r-i.(---)
Siis oli veel Pirson keeleõpetajana, kes armastas oma kõhuga nühkida vastu lauda. Eks korra määritud laua serv kriidiga, nii jäi tal kõhu peale valge triip.
Meelde on jäänud ka tantsukursused. Olin ka selles nõrga taibuga, ei saanud kuidagi keerulisi samme selgeks - see süvendas alaväärsustunnet. Alles kümmekond aastat hiljem - Arknal Oru tüdrukud õpetasid õieti tantsima.

Erilisi pidusid ei mäleta. Jõuluõhtud olid muidugi meeldejäävad - need olid ülekoolilised ja tavaliselt tuletõrjes. Eriti on meelde jäänud, kui Pauskar oli jõuluvana.

1937. aasta juunikuul oli lõpupidu.

...järgneb

Illustratsioon RÜGi koduleheküljelt.