1939
V. Klass 1931. Amanda ja Enn
I. -VI. Klass 1939. Amanda ja Enn
1939
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
See on Saluveeride ja Lenkide (aga neid nimesid võib siia veel lisada) suguvõsa kirjalike mälestuste koht. Hetkel on aktiivseid kirjapanijaid viis: Epp ja Elo, nende tädi Helle, viimase tädi (Epu ja Elo vanatädi) Marta pojapoeg Mihkel... Nüüd lisandusid ka Helle onu Ennu (Epu ja Elo ja Mihkli vanaonu) poeg Tiit ja Helle tädi Manda (Epu, Elo ja Mihkli vanatädi) pojatütar Eve. Kes tahab ühineda, meiligu Epule epp.petrone@gmail.com ja ma saadan kutse autoriks saamiseks.
7 comments:
Tiit!
Need pildid on väga head!
Uurin neid hoolega.
Huvitav, kas Enn või keegi tema lähedastest välismaalt võis käia Aluveres 90-ndate alguses. räägiti nagu endisest direktorist, otsin praegu külalisteraamatust...
See oli mina, Ennu poeg Tiit Saluveer, Inglismaalt.
Tere, vaat mis meeldiv juhuste kokku langemine. Olen selleaegne toidutare perenaine Liina. Kui endised tare pildid huvitavad, siis tuleb minna delfi pilt ja albumi kasutaja Emmeliina.
praegune mahajäetud olukord on kestnud 1999 talvest peale kui Sõmeru vald otsustas maja suure raha eest maha müüa ja meid, kui rentnikke, sealt praktiliselt minema ajas. Kuid ei tulnud rikast kosilast ja nii hävis kultuuripärand, mida meie kümme aastat hoidsime. Saime ju kooli poolt mahajäetud räämas maja, millest korda jõudsime teha väga vähe. tahtsime sinna kogu perega elama minna ja lisaks söögikohale muuseumi teha. sel ajal oli valla poolt nõutud 280 000 nii suur raha, et siis poleks maja ehituseks midagi jäänud. Samuti ei arvestanud nad seda osa maha, mida olime majasse investeerinud. Vot selline kurb lugu selle vana auväärse majaga. Viimased pildid on tehtud sel kevadel.
Mäletan toidutaret küll. Tulime ka sisse ja arvatavasti rääkisin ka oma vanematest. Käime iga aasta Eestis ja minu sugulane elab Liimala külas, nii et oleme näinud kuidas olukord Aluveres pidevalt viletsamaks on läinud. Kahju küll.
Vaatasin just delfi pilte.
No näe, tore, et blogi ühendab inimesi. Mina polekski osanud suurt midagi öelda, ainult seda, et olen Eeriku tütar.
Mälestustes on Eerik oma venna Ennu direktoriks olemise ajal Aluvere koolipoiss.
Mina pole kahjuks Aluveres käinud. Isa vist käis enne haigestumist 80ndate lõpupoole.
kolisime Rakvere KEK-i juurde poogitud uusasumisse Näpile 1982. Panin oma vanemad pojad nimelt sinna pisikesse, imeilusa aiaga maakooli, mitte linna, mistõttu sain isegi halvakspanu osaliseks. Kool asus Tallinn - Narva maantee ääres, vana osa üle 100 aasta, uus EW ajal juurde ehitatud.Kooli oli meilt neli km. Hommikul mindi bussiga, tagasi tuldi üle põllu jalgsi. 1988 sügisel valmis uus maja hoopis teises kohas. Kolimine käis uisapäisa, pärast lõhuti palju, seif visati ülevalt niimoodi alla, et trepp läks puruks. Maja jäi haridusosakonna bilanssi ja sinna paigutati lihakombinaati ehitavad soomlased ööbima. Meile pakuti võimalust neid toitlustama hakata ja toidukoha ehitamist. Siis läks koos uue korraga hoone Sõmeru KOV-i bilanssi ja jäime rentnikuteks, sest selleaegse esinaise poeg tahtis hoonet endale. Mul selleaegne lugu valmis, kuid redigeerimata ja ootab ilmselt ilusa suve lõppu. Tõesti huvitav see ühenduslüli, isegi pojad olid hämmingus.
Post a Comment