Saturday, June 14, 2008

Pööripäeva eel

Inimene vajab oma elus mingit stabiilsust või rutiini, öeldagu mis tahes selle vastu. Kunagi oli ühes blogis mõttetalgud, millisena keegi aega või aja kulgu ette kujutab. Mina kujutan seda üles-alla lainetava joonena horisontaalsel pinnal. Lõpmatust silme ette manada ei suuda, nii on seda ajajoont ainult jupike näha - algust ja lõppu mina ei näe.
Ei saagi ju, sest igavikku silmas pidades on MEIE AEG üürikesem kui silmapilk.

Nädalapäevad enne suve algust vaatan taha ja vaatan ette. Mõtlen mõned mõtted ja kirjutan mõned read.

Pildil onu Valdi oma Eestis-käigu ajal (1994) koos Ave-Liisiga Taageperas Tiidu suvekodus. Taamal paistab järv, puu taga on omatehtud tiik.
Seal möödusid ilusad suved (oh seda nostalgiaussi hinge kallal!)- jaaniõhtud koos kohalike parmudega, maasikad ja mustikad lausa õue all, täiuslik privaatsus ... kuni see aeg sai otsa.
Nüüd on see koht laastatud, kõik, mis võimalik, laiali veetud - isegi kaevurakked, isegi elektripostid.
Aga mälestusi ei saa keegi varastada! Õnneks.


Nädala pärast lõpetab Ave-Liis gümnaasiumi. Millal ta küll suureks kasvas!?

Teine pilt on samast aastast - Triin lõpetab keskkooli ja mina ka (mul oli jälle klass!). Oli üks õnnelik aeg, üks õnnelikumaid mu elus. Olin lapse suureks kasvatanud. Saatsin ülikooli õppima. Polnud veel tasuline õpe.

Keskkooli lõpetamine on üldse lootusrikkamaid perioode inimese elus. Mäletan oma elust, kuidas ma seda ootasin - et saan kodust minema, et mul on ees ainult ilus elu, et ma võin nüüd teha, mida tahan. Tegin ma küll!
Noorus on ilus just selliste õhuliste unistuste tõttu. Edaspidi muutud realistlikumaks, unistad juba ettevaatlikumalt, pettud mõnedes asjades, saad mõned vitsad, aga jääd ellu. Elad siiani.
Ise teate, kuidas need asjad käivad.

5 comments:

konn, lendav konn said...

Naljakas lugu, aga meil kursal oli terve kamp poisse, kes olid jäänud Tallinna õppima just sel põhjusel, et ei tahtnud kodust kaugele minna ja samasugune kamp tüdrukuid-maakaid, kes olid tulnud just nimelt kodust ära kaugele õppima;)
Kas olid koduküla poisid end ammendanud või mis....?

sjgelle said...

Võib-olla on poisid memmeka(ma)d kui tüdrukud? Või sõltuvad kauem ema küpsetatud pannkookidest? Minu vennad läksid kõik Tallinna õppima, võtsid 21aastaselt endale naised, tegid kiiresti lapsed valmis. Emal oli hea meel, et tema ei pea enam nii palju muretsema. Andis teatepulga üle.
Mina tulin saatuse tahtel koju tagasi. Tahtsin siis või ei tahtnud.

Eppppp said...

Mina küsiks Taagepera maakodu kohta, Asu oli vist selle talukoha nimi.
Millal Tiit selle ostis ja millal maha müüs, kas sa tead aastaid ka.
Ja kust sa tead, et nüüd on lagastatud, kas oled seal hiljem käinud?
Mäletan neid suuri mustikametsasid nende maja ümber. Tiiki mäletan ka, Tiit unistas, et teeb selle veel sügavamaks ja ehitab sinna hüppetorni.
See koht oli vist kuidagi keelatud, loduskaitse all, sest järves oli mingisugune kalakasvatus?
Ja Tiit hakkas seal lambaid ka pidama? Talvel olid lambad ühe Erna laudas talvitumas.

sjgelle said...

See on päris pikk jutt. Ega ma aastaarvudes päris kindel pole, peaks perekroonikast järele vaatama.
Tiit ostis Mähele maja 1995, siis jäeti Asu maha. Kohe vist ei müüdud ka. Aga enam ei jõutud seal käia. Olidki vargad platsis, tegelikult varem ka. Eks need olid kohalikud, keegi teine poleks osanudki metsa seest otsida.
Me oleme seal pärast veel mitu korda käinud - see on Lillile ju lähedal, läbi mtesa veidi üle 10 km. Erna suri hiljuti( oli vana).
Tiit pidas seal mõnda aega lambaid( naljanumber!) ja ühel suvel kasvatas tibusid, tegi heina ja istutas õunapuud, kasvatas isegi kartuleid. Aga mis võimatu, see võimatu. Tallinnast ikka jube kaugel.
Tomi oli seal veel sellel suvel beebiga, kui Marilin sündis( aasta...?)
Seeni oli ka seal palju ja järves kokri.
Me oleme seal Toomaga seenel käinud.
Muide, see suvi, kui oli Balti kett ehk siis 1989 ja kui Ave-Liis oli tita, olid nad terve suve seal. Sealt tulid ka Lilli ketti seisma.

Sellest ma peaksin eraldi kirjutama!!

Eppppp said...

Marilin sündis 1995 jaanipäeva paiku - kui Elo ja Triin meie pulma tulid, siis õnnesoovi asemel ütlesid: "Tomil sündis tütar!"
Vaat selline mälestusekild...