(Pildil perekond Lenk täies koosseisus. Saabunud on ka väike Heikki õde Ainole ja vend Valdile seltsiks. Pöörake tähelepanu viiulile tagaseinas. Sellest tuleb veel kunagi juttu.)Peeter Lengist on juba üks sissekanne, aga tunnen, et temast sai juttu liiga vähe. Uurisin natuke "koduses arhiivis" ja leidsin nii mõndagi. Näiteks leidsin järelhüüde ajalehes ja surmakuulutused. Vanaema on kõik ilusasti välja lõiganud ja albumisse kleepinud.
Ma ei jäta seda enda teada.
---
Peeter Lenk sündis 16. juunil 1883. aastal Imaveres. Üle 40 aasta töötas ta koolijuhatajana (tolleaegses) Paide rajoonis (praegu Järvamaa) - Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus ja eriti kaua Öötlas.
Alates 1947. aastast oli PL Järva-Jaani keskkoolis matemaatika-füüsika õpetaja. 1956.a novembris läks ta vanaduspensionile. Peeter Lenk oli alati elurõõmus, teotahteline, abivalmis ja kohusetruu.
Peeter Lenk lahkus 25. oktoobril 1959. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
---
Muidugi on seda vähevõitu, aga võin veel peast juurde lisada.
Vanaisa oli Kareda vallas Öötla 6-klassilises algkoolis juhataja ja kõik tema kolm last said sealt oma esimesed õpetused ja tunnistused.
Näiteks on vanaema albumi vahel Heikki Lenkile 1943. aasta kevadel välja antud algkooli lõputunnistus, kuhu on alla kirjutanud P. Lenk koolijuhatajana ja K. Lenk õppenõukogu liikmena. Selline perekondlik värk siis.
Öötla oli neile ikka väga tähtis. Kui Tiit ostis endale esimese auto, siis ema tahtis kõigepealt ära käia Öötlas. Jäi tal vaesekesel seekord ja üldse seal käimata.
Kui Valdi tuli 1994. aastal Kanadast kodumaad külastama, siis oli tal esimene käik Öötlasse.
Mina polegi seal oma elus käinud. Peaks selle ette võtma.
Vanaisast tuli mulle meelde veel see, et ta armastas malemängu, ja iga kord, kui ta meile tuli, mängisid nad isaga tundide viisi malet. Siis pidi eriti vait olema, et nad oma käikusid saaks mõelda.
Enne sööki viskas ta pitsi valget viina. Miks mul see meeles on? Vist seepärast, et meie isal sellist kommet ei olnud, aga koos vanaisaga võttis kah.
Elo arvas, et Peeter Lenk oli ilus mees. Oli jah! Kas ma kirjutasin juba sellest, et ta oli vanaemast 13 aastat vanem, kuigi piltide järgi seda ei ütleks?
Ma ei jäta seda enda teada.
---
Peeter Lenk sündis 16. juunil 1883. aastal Imaveres. Üle 40 aasta töötas ta koolijuhatajana (tolleaegses) Paide rajoonis (praegu Järvamaa) - Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus ja eriti kaua Öötlas.
Alates 1947. aastast oli PL Järva-Jaani keskkoolis matemaatika-füüsika õpetaja. 1956.a novembris läks ta vanaduspensionile. Peeter Lenk oli alati elurõõmus, teotahteline, abivalmis ja kohusetruu.
Peeter Lenk lahkus 25. oktoobril 1959. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
---
Muidugi on seda vähevõitu, aga võin veel peast juurde lisada.
Vanaisa oli Kareda vallas Öötla 6-klassilises algkoolis juhataja ja kõik tema kolm last said sealt oma esimesed õpetused ja tunnistused.
Näiteks on vanaema albumi vahel Heikki Lenkile 1943. aasta kevadel välja antud algkooli lõputunnistus, kuhu on alla kirjutanud P. Lenk koolijuhatajana ja K. Lenk õppenõukogu liikmena. Selline perekondlik värk siis.
Öötla oli neile ikka väga tähtis. Kui Tiit ostis endale esimese auto, siis ema tahtis kõigepealt ära käia Öötlas. Jäi tal vaesekesel seekord ja üldse seal käimata.
Kui Valdi tuli 1994. aastal Kanadast kodumaad külastama, siis oli tal esimene käik Öötlasse.
Mina polegi seal oma elus käinud. Peaks selle ette võtma.
Vanaisast tuli mulle meelde veel see, et ta armastas malemängu, ja iga kord, kui ta meile tuli, mängisid nad isaga tundide viisi malet. Siis pidi eriti vait olema, et nad oma käikusid saaks mõelda.
Enne sööki viskas ta pitsi valget viina. Miks mul see meeles on? Vist seepärast, et meie isal sellist kommet ei olnud, aga koos vanaisaga võttis kah.
Elo arvas, et Peeter Lenk oli ilus mees. Oli jah! Kas ma kirjutasin juba sellest, et ta oli vanaemast 13 aastat vanem, kuigi piltide järgi seda ei ütleks?
19 comments:
Lähme jah kunagi sinna, vaatame koha üle!
Mulle meenus, kuidas Helina rääkis, mismoodi nad kord emaga sinna vaatama sõitsid ja siis tee ääres suvaliselt vanalt memmekeselt küsisid, et kus siin see vana koolimaja on. Memmeke uuris, et mis te teete siin. "Tulime omas esivanema Peeter Lengi radu uurima" vms. Memmeke olla kahte kätt kokku löönud: "Mina olen ju tema õpilane!"
Epp (Justin on sisse logitud, ma ei viitsi vahetada)
Meile õpetas ka isa juba varakult malemängu selgeks. Lisaks sellele õpetas ühe põneva kaardimängu Bismark ( ei mäleta täpselt kuidas kirjutatakse ). Sa kunagi kirjutasid, et taat ei lubanud oma poistel kaarte mängida vaid tahtis, et nad malet mängiks. Meie isa soosis mõlemaid mänge meie puhul :)
Ei ütleks jah, et Peetril ja Ksenjal nii suur vanusevahe on. Huvitav, kui vanalt nad kohtusid ja abiellusid. Ja mis Ksenja neiupõlve nimi oli, eesnimi selline venepärane.
Taat pidas kaardimängu madalaid kirge üles kütvaks või ma ei tea, mis põhjendus tal oli. Nali oli selles, et ta korjas koolis ka kaardipakke ära ja need olid siis kodus saadaval.
Mis viga oli siis poistel kaarte mängida!
Mina ei mõika malet ja kaarte mängin ka kehvasti. Mind vist ei huvitanudki üks ega teine mäng.
Vanaema eesnimi oli Ksenia, kutsuti ka Ksiss. Tema venna nimi oli Vaido ja õe nimi Natalia, kutsuti Nata. Need olid Radamused, aga minu arvates oli vanaema neiupõlvenimi mingi Indrikson või sedamoodi. Nad olid vene usku, sellepärast lastel vene nimed.
Vanaema polnud tegelikult üldse kirikuinimene. Vanaisa maeti küll kiriklikult, aga vanaema mitte. Taat mattis.
Vat seda ma küll ei tea, kuidas nad kohtusid, aga ema sünniaasta järgi võib arvata, et vanaema oli siis umbes 24-25.
Muide, see diivan, kus peal nad pildil istuvad, on Karksis kaminatoas.
Olen esivanemate kohta kirikuraamatutest palju uurinud. Lenkide juured on Olustveres. Peeter Lenki esivanemad olid < Hans Lenk < Hans Lenk < Peet Lenk < Koso Peet.
Me käisime Öötlas 2 aastat tagasi, mõisahoone on praegu üsna räämas, vt http://www.mois.ee/jarva/ootla.shtml
Helina
Oi kui vahva, et sa loed. Võiksidki hakata kaasblogijaks ja lisada näiteks oma pere lugusid ja Valdi külakäigust 1994 ja Mai ja laste käigust 2 aastat tagasi. Meil siin mingit kronoloogiat pole taga aetud. Näiteks Heikki elust võiksid ka kirjutada. Tõnut ju enam pole, Karin teab ka muidugi.
Lilli lood oleksid väga teretulnud!
Jah, ja kui häbened, et teised loevad, siis võime blog.tr.ee-st maha võtta.
Aga head nimed küll... Peet ja Koso.
Justini meelest on Peeter Lenk Saluveer Tiidu nägu (st siis vastupidi).
Kes häbeneb? Helina või? Ei usu. Mis siin häbeneda on! me ei kirjuta ju roppusi ega tee ka kellelgi haiget.
Justinil on õigus, Tiit on kõige rohkem emapoolsesse suguvõssa. Ema nägu, võib-olla siis ka Peetri nägu.
Noorena oli Toomas ka sinna kanti- kitsas nägu ja nina, nüüd on muidugi vähem.
Koso oli talu nimi (18. sajandil ei olnud Eesti talupoegadel veel
perekonnanimesid).
Aga asi ei ole häbenemises, vaid põhimõttes – miks ma peaks enda või kellegi teise isikliku elu seigad terve maailma ette laotama. Internet on avalik koht, aga ma tõepoolest ei tunne mingit vajadust avaliku tähelepanu järele.
Ma meenutaks ja muljetaks heameelega sugulaste ja sõprade ringis, blogi lugejateks võib aga lisaks tuttavatele olla kontrollimatul hulgal suvalisi tegelasi. Mälestused on enamasti seotud paljude kolmandate isikutega, kellele ehk ei meeldi olla internetis avalikult presenteeritud, eriti mõne delikaatse teema puhul.
Just sellepärast ei kipu ma sõna võtma.
Jah, saan aru... Aga ma delikaatsetel teemadel üritan mitte kirjutada.
Ja eks ma vist olen rohkem sellise suhtumisega ka, et enamik inimesi on mu sõbrad...
Igatahes ei kirjuta ma tähelepanu saamiseks, vaid pigem mmm... meeldetuletamiseks endale, ja asjaosalistele, aga kujutan ette, et mõni lugu võib meelde tuletada midagi ka võõras lugejas.
Inimesed kirjutavad oma elust raamatuid. Mis see blogigi muud on kui virtuaalne raamat! Ega sundust kirjutada pole muidugi. Halbu ja delikaatseid asju ei taha keegi avalikustada.
Ma arvan, et meie jätkame oma mälestuste kirjutamist, liiati kui mina olen meie suguvõsas see, kes mäletab veel asju, mida teised oma ea tõttu mäletada ei saagi.
Püüan olla delikaatne ja jääda piiridesse, mis üldinimlike arusaamade järgi on eetilised.
Helina, kui Sul on mingi konkreetse
sissekande osas etteheiteid, saada mulle e-mail.
http://helle82@hotmail.com
Kas sa tead täpsemalt kuidas vanaisa Anton Hanseniga sugulane oli?
Kirjaniku isa oli Peeter Hansen ja tal oli 2 venda: Hans ja Jaan. Õde neil vist ei olnud?
Ja Tammsaare ema nimi oli Ann Backhoff, kelle oli 4 venda ja üks õde, nimi oli Mari Backhoff(1856)
Kui vanaisa ja Anton Hansen nii lähedalt sugulased olid(nõod, nagu sa ütlesid), siis kas Mari oli Peeter Lengi ema? kas mõnda dokumenti ei ole alles, kus on kirjas vanemad.
Kuskilt pildi pealt on meelde jäänud, et vanaisal oli palju vendi. Kas on Karla oli ka tema vend?
Kirjaniku isa oli Peeter Hansen, kellel oli kaks venda (Jaan ja Hans) ning viis õde (Tiiu, Mari, Äddo, Eva ja Ann). Üks nendest õdedest – Ann Hansen – abiellus Hans Lenkiga (Suure-Jaanis 1871).
Ann Hansenil ja Hans Lenkil oli üks tütar (Marie) ja seitse poega (Jaan, Hans, Peeter, Jüri, Karel, August, Oskar). Need andmed on kirjas EELK Pilistvere koguduse Eistvere ja Võrevere personaalraamatus.
Ma ei leidnud kirjaniku isa perekonda veel üles,sellepärast ma ei teadnud , et tal õed ka olid. Otsisin Suure-jaani koguduse alt.
Ühel sugupuul oli märgitud ainult 3 venda: Peeter, Hans ja Jaan.
Hans Lengi pere leidsin ma ka Pilistvere koguduse personaalraamatust üles,aga ma ei lugenud välja, et naine Hanseni perest oli.Abiellunute nimekirjast ei leidnud.
Kuskil oli Peeter ühe e-ga.
Meil käis vanasti Suure-jaanis päris tihti külas üks onu Karla, see vist oli Krel siis. Ja oli üka Juuli-Marie(Loo). Ei tea, ka kas see võis õde olla.
Otsimine on huvitav, aga võtab palju aega. Gooti kirjast ei saa ka hästi aru ja mõni raamat on väga segaselt kirjutatud.
Uurin edasi.
Schvarzbergide poolt olen ka üht-teist leidnud.
Andres
Helina täpsustas ka selle ilusasti ära. Ann ja Hans Lenk olid vanaisa vanemad(mitmest allikast kontrollitud).
Sugulaste hulgas oli ka keegi Tissi- nimeline, keda vanaema ikka rääkis.Elasid Suure-Jaanis, sugulased siis. Karlat mina mäletan, ei teadnud, et ta Karel oli.
Juuli Loo oli ka sugulane( matusepildi peal vanaema kõrval), aga kuidas täpselt oli, ei tea.
Tema andis pool oma hauaplatsist vanaisa matmiseks, aga pärast oli sellega seoses mingi jama. Umbes nagu tahtis osa tagasi võtta. Meie
arvestasime, et plats tehti pooleks. Need Lood(vähemalt 2) on
sinna meie haudade kõrvale maetud.
Siis oli veel Vanaõuest keegi Anni, ka vanaisa sugulane miskitmoodi.
Elas metsa sees, käisime seal ikka marjul. Tema lapselapsed olid Ülo Tammepõld ja Jaan Soolo. See, kellega nalja sai. Mäletad?
Kui Ann Hansen- Lenk oli kirjaniku tädi, siis olidki ju Peeter Lenk ja Anton Hansen nõod ehk siis õe-venna lapsed.
Mäletan neid sugulasi küll.Ka Tissi. Käis vahest rattaga külas,tõi mingit kaupa. Naljaks mees oli.
Neid Soolosid oli rohkem: Jüri ja kaksikud Janneja...
Jaan käis mul siin Karksis ka külas,oli suur aiandushuviline. Tõi Pollist mingeid taimi.
Viimati kui teda nägi Viljandis 5-6 aastat tagasi, siis ei tundnud ta mind ära. Jutt oli ka juba rohkem imelik kui varem.
Janne ja Maret olid kaksikud.
Mäletad, kui mul oli Märjamaal suur sünnipäev, oli Tiit kutsunud sinna Soolo, Jaani ka. Nii hirmsasti sai naerda. Mul on meeles, et Marta naeris ka. Siis küsis mõne aja pärast, mida kõik naeravad. Ta oli kõva kuulmisega ja ei saanud tuhkagi aru.
Post a Comment