Meil olid kuidagi lapsed erinevate sugulaste vahel ära jaotatud, kes kus suvevaheajal külas käis. Andres oli näiteks rohkem Lillis. Toomas aga isa kodus Ahilal (Virumaal).
On alles üks Tooma kiri aastast 1964. Toomas oli siis 12-aastane või äsja saanud 13.
Tere, kodused!
Nagu ma teie kirjast aru sain, pole te meie kirja kätte saanud. Ma ostsin Paidest olümpialoteriipileti, millega võib võita autosid, sporditarbeid ja sõidupileti Tokiosse. Mati oli ka neid ostnud. Ta loodab autot võita.
Kui ma siia tulin, olid siin tädi Manda, onu Eduard ja Eve. Mati ja Elvi käisid peaaegu iga päev siin.
Välismaalt tuli kiri ja selle peal oli üks ehtne mark, mida Tiidul pole. Kui Tiit siia tuleb, siis näeb.
Sovhoosis ma tööl ei käi, aga kodus teen üht-teist. Siis kui Tiit ja sa tuled, siis korjame jälle kirsse - on teised juba päris ilusad.
Marta-tädi tuli 1,5 nädalat tagasi. Tunnen igavust ja igatsust ujumise järgi. Olin vahepeal haige. Kõige enne hakkas tädi Kuste ja onu Eduard, siis jäin mina. Ma arvan, et mõni nakkushaigus.
Nägemiseni!
Toomas
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Üks koma on ka puudu...
Meil oli emal ja isal hästi palju kirju, kui isa oli Tallinnas ülikoolis ja ema meiega kodus, siis vist iga päev saatsid kirju. Kahjuks need põlesid ära.
See, et suurtes peredes lapsed sugulaste vahel ära jagatakse, juhtub vist sageli. Meil läks ka nii: mina olin rohkem papa-mamma juures, Elo oli rohkem teie juures. Praegu tundub mulle, et Martast kasvab rohkem Ameerika-laps (juba plaanime, et võibolla on järgmisel aastal terve suve seal), Anna aga rohkem Eesti-laps.
Elo oli meil rohkem sellepärast, et nad olid Triinuga üheealised ja klappisid hästi.
Selliseid vanu kirju on alati tore lugeda. Triinul peaks patakas minu vanu kirjugi vist alles olema. Ükskord lugesin ja kuidagi häbi hakkas natuke ;) Kuid samas väga naljakas , tahakski jälle neid vaadata ja lugeda kohe.
Elo, kirjuta postitus kirjasõpradest!
Post a Comment