Saturday, November 10, 2007

Pille

Pildil Pille koos vanaema ja vanaisaga piknikul. Pillele pakub võileiba vanaema vennatütar Virve Rannu (Radamus).

Pille oli meie pere esiklaps. Ta sündis raskel ajal - sõda oli äsja lõppenud. Meil Pillega palju ühist lapsepõlve polnud (ainult mõned aastad Abjas), sest enne kooli viidi Pille vanaema-vanaisa juurde, kes elasid Järva-Jaanis ja olid seal õpetajad. (Meil on Pillega sama vanusevahe, kui on Epul ja Elol.)
Pille elaski mitu aastat Järva-Jaanis ja käis seal koolis.
Miks Pille elas vanaema-vanaisa juures?
Meie emal oli üksteise järel sündinud kolm poissi. Pille ei saanud kuidagi kooliküpseks. Mäletan, kuidas talle õpetati tähti ja lugemist. Läks vaevaliselt. Eks sellepärast võttiski vanaema ta enda juurde.
Pille jäi arengus maha. Täpselt ei saa enam kellegi käest küsida, aga mul on selline versioon (ilmselt ema ikka kunagi rääkis!): Pillel olid leetrid või sarlakid, kõrge palavik, paar päeva teadvuseta. Kui paranes, ei tundnud enam inimesi enda ümber ära. Võõrastas ja häbenes, kui enne oli olnud rõõmus ja seltsiv laps.
Ema arvas, et Pillel oli siis tüsistusena meningiit. See oli täpselt sel ajal, kui küüditati eesti rahvast Siberisse (märts 1949).
Koolis käis Pille 10 aastat, siis haigestus skisofreeniasse. Esimesed haigushood olid ikka väga koledad. Ta oli haiglas mitu kuud järjest. Siis raviti skisosid eriti jõhkral moel: oli insuliinravi ja elektrišokk. Hood kord sagenesid, kord oli päris pikk vahe. Pillest sai töövõimetu.
Tal on olnud oma osa meie kõikide elus. Triin võiks rääkida oma lapsepõlvest Pillega. Ma võisin Triinu jätta Pillega terveks päevaks koju, kusjuures ma teadsin, et midagi hullu ei juhtu.
Praegu on Pille juba üle 10 aasta hooldusasutuses.

Kirjutas Helle

19 comments:

Eppppp said...

Aga lastehalvatust niisiis polnud?
Ma sain just teada, et vanatädi Salmel (mamma õel, eksole) oli 3aastaselt lastehalvatus ja sellest jäi tal eluks ajaks üks jalg lühemaks kui teine. "Halvatus lõi jalga," nagu ta ütles.

Pille üks käsi on kuidagi imelik, kas see siis polnud lastehalvatuse tagajörjel? Kas see käsi oli tal imelik pärast seda haigust või tekkis hiljem?

Eppppp said...

Pillega seoses veel. Mulle meeldib lastele öelda hästi kõva ilmeka häälega: "Oi kui suureks sa oled kasvanud!" Ja iga kord tuleb korraks Pille meelde, hästi veidikeseks... Sest Pille alati kiitis just nende sõnadega. Teised nagu eriti ei märganud, aga Pille tuli alati koridoris vastu ja teatas: "Oi, kui suureks sa oled kasvanud!"

Kas Pille muidu seda teab, et meil on lapsed, kas ta jagab nii palju maailma asju tänapäeval?

helle said...

Pille jagab maailma ja mäletab kõiki. Ta on alati uudishimulik olnud, palju pärinud. Nii on jäänudki. Ainult tema füüsiline keha on jäänud väga viletsaks- ta praktiliselt ei liigu niisama, vaid ainult walkeri abiga.
Ta käel polnud midagi erilist viga.Ta oli lihtsalt saamatu ja tema käed olid väga nõrgad.

helle said...

Epp, sa võiksid veidi selle blogi kujundust(värvi) muuta, praegu on täpselt sarnane Elo omaga. Mis sa arvad sellest?

Eppppp said...

Ok, kohe katsetame,
Muide, kas me registreerime selle blog.tr.ee-sse või hoiame omavahel?

Eppppp said...

No panin sellise roosa... öelge, kas on liiga roosa? Võin ka mingi valgega asja panna, või muu rohelise, või sinise... Roosa on sellepoolest hea, et meie kambas kellelgi teisel pole roosat ;)

Eppppp said...

Vaadake, kas te saate ise ka valida.
Kas näitab teil üleval servas "Customize" ja sellele klikkides "Pick new template" - seal on valik.

helle said...

Samasugune roosa on Simonal. Mina ei leia enda juures võimalust värvi valida. Kus see on?
Võiks olla midagi väga neutraalset, aga mis ma ikka domineerin. Las Elo arvab ka midagi?
Sama on ka blogi registreerimise kohta. Minu arvates võiks registreerida. Aga mis teie arvate?
Vahel on ju päris tore, kui keegi mujalt sõna sekka ütleb? Või kedagi ära tunneb. Meil pole ju maailma eest midagi varjata?

ELO said...

Nii kahju Pillest . See lause, et oi kui suureks sa oled kasvanud, saatis jah meid alati, kui Suure -Jaani saabusime.
Pille oli suur maiasmokk . Kui mina Suure-Jaanis Triinu ja Helle tellimusel saiakesi küpsetasin, siis Pille käis ikka iga natukese aja tagant piilumas ja saia küsimas :)

ELO said...

Mis asi see blogi registreerimine veel on ?

Eppppp said...

Aa, Simona ei tulnud meelde... No prooviks siis midagi muud...
Elo, kas registreerid ära? Ma vaatasin, et olid ennast blog.tr.ees reg-nud, olid juba topis enne ;)

Eppppp said...

Aa, keegi teine oli sind siis reg-nud. Aga ma siis reg-n selle blogi.
Vt blog.tr.ee

See on nüüd selline kujundus.. kas natuke liiga alasti ja kõle äkki.. mis arvate...

helle said...

Epp, registreeri sina, sest sinu lehelt saab ka muutusi sisse tuua(kujunduses).
Ma vaatasin oma blogi, sealt leidsin selle "customize" üles, meie ühises blogis aga mitte.
Elo, sa olid jah vahepeal topis sees. Aga mulle tundub, et need omanikud alati ei ootagi registreerimist, vaid toimetavad omapäi. Ega ma tea kah...

helle said...

Proovi veel mõnda varianti ja las Elo ka otsustab.
Elo, kirjutasin sulle hotmaili.

Eppppp said...

aga selline oranzh?
Kuulge, mina lasen nüüd netist jalga!!
;)
uued memuaarid minu poolt õhtul.
Kui keegi viitsib, võiks meenutada Brezhnevi surma?

helle said...

Mina teen ka pausi, aga võin pärast meenutada Brežnevi surma.

Ingrid said...

Küllap oli diagnoosiks meningo-entsefaliit, sest just entsefaliit põhjustab arengus mahajäämust.

helle said...

Arstiabi oli tol ajal võimatu saada, sest ema oli kahe väikese lapsega (mina olin ka siis juba olemas)maal redus koos oma vanematega, kes kartsid küüditamist. Nii rääkis mulle kunagi meie ema.
Pille haigus jäi välja selgitamata ja vajalik ravi saamata.

Ingrid said...

Tegelikult oli peale sõda laste arstiabi linnas organiseeritud hästi. Tallinnas oli Tisleri tänaval nakkushaigla, kuhu lapsed vanemateta paigutati küllalt pikaks ajaks. Arstabi ise aga oli loomulikult vilets. Mu oma vennaraas suri seal 1,5 kuuselt kopsupõletikku.
Antibiootikumid olid ju alles avastatud ja küllap siis neid ei jätkunud kõigi jaoks.
Maal aga oli asi teine ja on praegugi allpool igasugust arvestust.