Tuesday, November 13, 2007

"Ma ei tea, kas ma suudan seda kirjutada..."

Meie isa kirjutas alates 1971. aastast perekonnakroonikat. Tema viimane sissekanne lõppes sõnadega:"Mäluga on kehvad lood." Mõned kuud pärast seda, novembris 1989, sai ta insuldi. Minu esimene sissekanne on 9. jaanuarist 1990, kui liiklusõnnetuses hukkus Heikki Lenk, meie emapoolne onu, kes elas Lillis.
Aga mitte sellest ei taha ma täna kirjutada.

Otsisin kroonikast üles selle koha, kus ma kirjutasin tulekahjust.
Algab see nii:"Ma ei tea, kas ma suudan seda kirjutada: Andrese kodu põles täna maha." (29. detsembril 1994. aastal kell pool 2 öösel)
Rohkem otseselt tulekahjust ei ole. Mäletan, et mulle tundus siis kõige tähtsam ja ainus lohutus see olevat, et keegi sisse ei jäänud. Ma korrutasin seda pidevalt.

"Armas Jumal, aita seda perekonda, minu noorimat venda," olen ma edasi kirjutanud. See on üldse vist ainuke kord, kui ma otse Jumala poole olen pöördunud.

Mulle helistas Karksist onupoja naine Randi, et Andrese maja põleb. Mina helistasin Toomasele Viljandisse. Nemad kihutasid kohe kohale ja tõid Aabi enda juurde, kes oli õues sukkpükste väel ja läbi külmunud(detsember!). Aime, kes oli siis juba väga haige, sai vist naabrite juurde sooja.

Vanaaasta õhtuks kutsusid Toomas ja Merle kõik Saluveerid, kes tulla said, enda juurde. Me seisime ringis, käest kinni, ja tõotasime, et aitame Andresel maja üles ehitada. Võib-olla juba järgmisel päeval läksime varemeid koristama. Täpselt ei mäleta.

Aga sellest kõigest hiljem...

6 comments:

Eppppp said...

Mul tulid praegu pisarad silma, seda uusaastaööd meenutades. Me laulsime täpselt uusaastaööl Tiidu laulu "Meil üheskoos ikka on mõnus ja soe" ja hoidsime kätest kinni, ringis.
Hommikul ärkasin vara selle peale,et isa istus minu voodi ees ja ootas, et me ärkaks. Tahtis koristama minna. Läksimegi.

helle said...

Laulmist mäletan. Niisugust kokkuhoidmist, nagu sel ajal meil oli, tuleb harva ette.
"Elu pole nii lihtne, kui sa arvad, ta on veel lihtsam!" olen kuulnud.

ELO said...

Merle ja Krista andsid mulle enda riideid. Sest mul polnud muud alles, kui need mis seljas olid. Mingid kodu dressipüksid ja isa suur pluus. Minu puhtaks pestud paremad riided põlesid kõik ära.

helle said...

Triin kirjutas kommentaari "Ilusale tädile"!!!
Triin!
Tule aga kapist välja ja asu blogeerima. Bibist on ka vaja ükskord kirjutada. See jääb sulle!

ELO said...

Triin !! Tule jah :)

Anonymous said...

Ok, luban, et kirjutan millalgi Bibist. Vaheajal!