Epu kirjasõprade lugu meenutas mulle, et te vahetasite kirju ka omavahel ehk siis Triin kirjutas teile ja vastupidi. Triinul on sahtlid täis vanu kirju, aga ma ei taha tema asjades sortima hakata. Ühe kirja mustandi leidsin oma asjade hulgast. Süda sulas, kui seda lugesin.
Kirjutan selle siia ümber. Dateerimata, aga Triin ei saanud siis veel väga vana olla, võib-olla oli siis 2. või 3. klassis. Kirjaviis muutmata.
Lp. Epp!
Ka mina sain su kirja kätte. Oma arust olen ma loomulikum teise pildi peal. Mina sain näärivana käest ussi, pitšaama, öösärgi, vildikad, seebi, hambaharja ja hambapasta. Kokku sain ma viis pakki. Koolist sain kaks kommipakki. Ka meie ei olnud nääridel kodus, olime Viljandis.
Minu tunnistus nägi välja hea. Mul oli üks neli, kirjatehnika. Nagu näed ei ole mul üldse ilus käekiri. Ma ei tea kas ma lähen või ei lähe kuhugi.
Kirjuta veel! Sinuga on hea kirjasõber olla!
Triin Suure-Jaanist.
----
Mäletan, et Triin sai Elolt ühe kirjasõbra, kelle eesnimi oli Riin, perekonnanimi oli meiega sama. Elas Tartus. Meie sugulane ei olnud, aga Eestis on sama perekonnanimega inimesi palju. Olen neid vahel guugeldanud.
Veel mäletan seda, kuidas Sina, Epp, tulid meile, kui Triinul see Rootsi Linda külas oli. Tegid temaga mingi intervjuu. Kas see ilmus ka? Remember?
Mäletan ka seda kirja, mis ma Elole ja Epule kahepeale kirjutasin, kui teie ema oli juba haige. Kirjutasin, ja ise nutsin. Ma tahtsin teile südamele panna, et te oma ema ikka hoiaksite, sest teda pole enam kauaks.
Eks see suur kirjavahetus oli ettevalmistus blogimiseks, milles me nüüd nii osavad oleme?:)
P.S. Ja neid kunstfotosid, mis siis sai tehtud, ei jõua kokku arvatagi. Ah et kõik läksid kirjasõpradele?
Ma olen oma elus ainult paar korda suure hädaga piltniku juures ateljees käinud, ja neidki pilte ei tahtnud kellelegi jagada. Nii koledad olid minu arvates.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
11 comments:
jah, seda sama kirja ma Simonale ette lugesingi. Kurb kiri jah.
Eks mind pani see kiri mõtlema küll omal ajal. Sa panid südamele, et me Viljandisse haiglasse teda vaatama läheks. Me käisime seal ka, aga Tartus käisime Epuga ülepäeviti teda vaatamas. Üks päev mina ja teine päev tema. Just ükspäev rääkisin Aabile sellest ajast.
... Huvitav, kes see siin oma kommentaari kustutanud on?
Mina seda kirja ei mäletagi, järgmine kord Elo juures küsin vaadata.
Aga kas sa seda mäletad, Helle, et sa kirjutasid ema päevikusse kõige lõppu. Ma ei mäleta praegu seda ka, kus see päevik on (seda pidas ta viimase aasta jooksul), kas see on Elo käes või pakkisin ma selle ära ja on Suure-Jaani keldris.
Kirjasõpradest ka - vaat selliseid kirju me alguses vahetasimegi. Mis huvi küll seda teha oli? ;)
Nüüd ei saada lapsed vist enam üldse paberkirju. Samalaadne energia kulutatakse internetis.
Kus see Aime päevik siis on? Ma ei usu, et siin, ja veel keldris? Võib-olla teab Andres?
Aga kirjadest veel. Kõik jõed saavad alguse veenirekesest. Kõik suured kirjanikud on algul lapselikke värsse vorpinud. Kõik etapid tuleb õiges järjekorras läbida.
Elu möödub ka nii, et algul ollakse laps jne
Kukkusin filosofeerima. Tulin just basseinist.
Alles on see päevik kindlasti, küll ta välja tuleb.
Epp
Praegu tuli meelde ja küsin kohe: kas sa mäletad, mis sai nendest Tooma kirjadest, mis ta sealt Hiina piiri äärest saatis? Sa võtsid need enda kätte lugeda. Tuleta meelde. Ma tahaksin neid tagasi.
Veel tuleb mulle meelde, et sa andsid mulle kunagi Priidu kirju lugeda. Mind vapustas, kui huvitavalt ja arukalt ta kirjutas, ja mis mulle eriti mõjus - kui ilma vigadeta!!
Kunagi oli see päevik teemaks, otsiti taga. Mina pole näinud seda. Nii, et minu käes ei ole. Küll aga on mul mõned emale saadetud kirjad tema haiguse ajal.
N.B! Mina kustutasin selle kommentaari, sai kogematta topelt.
Ma arvan, et päevik on Karksis. Epu käes ei saanud see olla, sest sa (Epp) oled mööda ilma tuhlanud, ega see päevik sul(Epul) kaasas ometi polnud.
Mul on ka mõned Aime kirjad haiglast, pärast esimest oppi ja kiiritamist. Suhteliselt positiivsed ja lootusrikkad.
See pÄevik oli igatahes minu käes kuni ca aastani 2000, ma mäletan, et lugesin seda vahel, see oli meie kodus Vikerkaare tn. Aga seda ei mäleta, mis edasi sai - kas andsin Elo kätte, Karksisse või jäi minu paberite hulka ning siis sai pakitud Suure-Jaani.
Teie keldris on mul ju suured pakid paberiasju - vana kirjavahetust jne.
...Need on ilusasti pakitud, pappkastides ja kinni teibitud ja peale on kirjutatud, mis seal sees on.
Post a Comment