Mul on kolm venda. Pildil vasakult Toomas, Tiit ja Andres.
Nad sündisid kõik umbes aastaste vahedega Abja-Paluojal. Lapsepõlv ja kooliiga möödus Suure-Jaanis.
Imestan siiani, et ühes peres ja samades oludes kasvanud ühtede vanemate lapsed võivad nii erinevad olla. Nad olid nii erinevad, et neil polnud õieti omavahel tülisidki. Lapsepõlvekodus oli neil ühine tuba, kust võis õhtuti üksnes vaikust kuulda, ja siis ütles üks neist:"Kustuta tuli ära!"
Siiski - paljud huvid kattusid. Sport, fotograafia, kalastamine.
Tiit räägib siiani perekondlikel kokkusaamistel, kuidas nad kord kodust ära põgenesid ja mõnesaja meetri kaugusel päev otsa kaarte tagusid. Isa ei sallinud kaardimängu, pidas seda millegipärast kahjulikuks. Ta õpetas kõikidele poistele juba lapsena selgeks malemängu.
Hiljem huvid lahknesid. Tiit hakkas bändi tegema ja sellega endale raha teenima. Isa kartis, et poiss läheb hukka ja katsus seda harrastust piirata või kontrolli alla saada. Asjatult.
Toomas oli loodushuviline ja meisterdamise peale mihkel. Näiteks tegi ta poisikesena vanaemale kerilauad ja emale pudrunuia, mida mäletan veel hiljutisest ajast.
Andres oli vaikne ja endassetõmbunud. Tal olid lapsena nõrgad kopsud ja pidi seepärast aasta õppima sanatoorses koolis. Kui ta sealt tagasi tuli, oli ta kodustest nii võõrdunud, et ei rääkinud mõnda aega kellegagi.
Kõik nad võtsid naise 21aastasena ja neist said noorelt väga tublid isad. Neil on kolme peale kokku 9 last ja 9 lapselast.
Andres on Epu ja Elo isa.
Kui Tiidul oli juubel (50), siis tehti tema eluloo tundmise kohta peokülalistele viktoriin. Selle võitis ülekaalukalt Andres, mis oli mulle mõnes mõttes üllatuseks.
Andres oli koolis meie poistest kõige parem õppija. Eriti kõva käpp oli reaalainetes.
Kõik olid kooliajal kõvad spordipoisid, käisid Kirmi kergejõustikutrennis. Tiit koostas spordi edetabeleid ja kogus marke. Toomas tegi kõige ilusamaid pilte. Andres oskas lehma lüpsta ja võttis ükskord vasika vastu, kui ema-isa polnud kodus. (Meil oli lehm, siga, lambad ja kanad ka.)
Kirjutas helle
13 comments:
Kas oli raske olla tüdruk koos majas nii palju poissidega?
Oli küll raske, sest ma pidin nende eest vastutama. Kui nad kalale läksid, siis käskis ema varsti vaatama minna, ega nad pole ära uppunud.
Mul oli see täitsa meelest ära läinud, et isa oli aasta kusagil sanatoorkoolis. Kui sa kirjutasid nüüd, siis midagi hämaruses meenub. Kus ta oli?
Mina olin ju kah nõrkade kopsude pärast (astmaatilise bronhiidi pärast) 2 kuud sanatooriumis, kui olin 6aastane. See siis vist geneetiline...
Huvitav, kus nad seal Abjas sündisid, kas seal oli mingi haigla ja mis tänaval?
Ja kas sina sündisid ka Abjas?
Mina mäletan Andrese sündimist(olin siis 5aastane9. Meie korter oli koolimajas. Isa oli tööl, meie toas luku taga. Isa käis vahetunni ajal vaatamas ja kommi andmas, et head lapsed oleksime ikka.
Andres pandi nimeks Vargamäe Andrese järgi. Isa käsitles koolis seda parasjagu.
Andres oli minu mäletamist järgi Taevaskoja sanatooriumis, vist 2. klassis. Ta ise ehk teab täpsemalt?
Mina sündisin Tallinnas loomulikult.
Elasime siis Sakus.
See oli küll imelik, et vennad üldse ei kakelnud... Meil Epuga oli üks vend( enne Aabi sündi siis ) ja meil ikka pidevalt saapad lendasid. Ühesõnaga tülitsesime kolmekesi !!
Vargamäe Andrese järgi... Natuke sarnane saatus ka.
Aga kus siis sündis? Kas Abjas oli oma haigla?
Mina nt tean, et see koht, kus mina sündisin (ilmselt Elo ja Priit ka sealsamas) on nüüd mingiks hotelliks tehtud. Siin http://www.omakodu.ee
Ma ei tea, kus majas täpselt sündis. Ju ikka haiglas. Kas teie sündisite ka Abjas?
Ei, see on Viljandis järve lähedal.
Andres, kirjuta ka midagi siia! Sa loed nagunii ju.
Andres häbeneb ;)
Helle, sa võiks vahel Pillest kirjutada.
Mina näiteks ei teagi, miks ta haigeks jäi. Mingi jutt oli, et lastehalvatus?
Post a Comment