Täna möödub 25 aastat Brežnevi surmast. Mul on sellega seoses mitu mälestust.
Surmapäeval veel "saladust" ei avalikustatud. Vähe sellest, isegi ei räägitud, et isake oleks haige või midagi. Järgmisel päeval lasti raadiost ainult viiulimängu. Koolis ütles üks poiss, et B on surnud. Mina veel noomisin, et sellise asjaga nalja ei tehta. Selgus, et tõsi. Kuulutati välja ülemaailmne lein. Kõik lõbusamasisulised üritused jäeti ära. Meie aga pidime minema Tartusse teatrisse. See siiski ära ei jäänud, oli vist mõni tõsisem tükk seekord.
Triin jäi Pillega koju. Ma ei tahtnud, et ta televiisorit lahti teeks(oli alati väike hirm, et telekas läheb põlema, vana juba teine). Ütlesin siis, et ega sealt nagunii midagi tule, Brežnev ju surnud. Triin küsis: "Kas Brežnev tegi siis kõiki saateid?" Triin sel ajal veel koolis ei käinudki.
Töökohtades korraldati leinavalved, tunnid jäeti ära. Töökollektiiv pidi graafiku alusel maja valvamas käima. Üksinda ei tahtnud olla, siis istusime sõbrannadega koos 6 tundi pimedas koolimajas. Võtsime kaasa kudumise, söögipoolist, ja naersime nagu koerad, sest kõik tundus nii absurdne. Õõvastav oli ka, sest keegi käis akna taga koputamas. Hiljem selgus, et üks tuttav, kes oli pommis peaga koduteelt eksinud.
Matust mäletan ka. Telekast kanti seda täies mahus üle. Seda ei saagi unustada, kuidas kadunukese kirst kolinal hauda pillati. Korduses oli see koht välja lõigatud.
Hiljem surid veel järjepanu kaks riigimeest, aga nende surmaga seoses nii eredaid mälestusi pole. Peasekretäride surm muutus juba tavaliseks sündmuseks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
Miks te koolis valvama pidite?
Mina käisin sel ajal Longi koolis ja meid käsutati kõiki kooli matuseid vaatama. Umbes pooled lapsed vist tulid. Istusime ja vahtisime mustvalget telekat vene keele klassis (seal oli telekas, teistes klassides polnud) ja pidime vait olema... Jube igav...
Aga kirstukolakas on isegi mul meeles, sest selle peale õpetajad elavnesid ja vist kommenteerisid midagi omavahel, pärast kostis seda mujalt ka, et "kirst kukkus". Nii et teadmine kinnistus.
Aga ma ei tea. Ju oli selline korraldus antud. Võib-olla arvati, et tulevad rahutused. Valvamine oli töövälisel ajal, maja oli suletud, instruktsioonid antud, kuidas käituda jne
Matuse päeval olid õpilased kodus, sest üldist teleka vaatamist polnud võimalik koolis organiseerida.
Eh elu!
minagi mäletan, et anti vaba päev ja mina veetsin selle igatahes koos sõbrannadega ühe sõbranna juures kodus. meil oli väga lõbus (nagu teismelistel tüdrukutel ikka) ja meil ei tulnud pähegi telekat vaadata :)
Sille
Meie lasteaias kartsime, et 2kki tuleb nyyd s6da. Tyytut viiulim2ngu arvan ka end m2letavat. Ja kui hirmus oli, et mitu p2eva ei tulnud lastesaateid!
Tegelikult on naljakas, et perelugude vahele on sattunud Brežnevi surm, aga ei hakka seda ära ka kustutama. Las ta siis olla siin edasi!
Post a Comment