Haruldane leid: Eeriku esimene kiri Inglismaale

Tiit leidis oma isa paberite hulgast Eeriku esimese kirja Inglismaale. Aastaarvu vaadates (1948) võib järeldada, et onu pere oli hiljuti Inglismaale jõudnud (1947). Järelikult oli Enn kuidagi saanud märku anda ja aadressi saata kodumaale, mille peale siis kirjutas Eerik nii tagasihoidliku, kuid siiski paljuütleva kirja. Erika Kuruli pole keegi muu kui Eerik ise. Iseendast on Eerik kirjutanud kui "Sinu vanema poisi ristiisast". Enn on konspiratsiooni mõttes Tiit Valli (vt ümbrik). Kiri on saadetud selle õpetaja nimele, kes Ennu perele Inglismaal ulualust pakkus. (sellest ma palju midagi ei tea.)

Tiidu nõusolekul pani kirja siia üles Helle - 23. detsembril 2007

Perepilt aastast 1944

Selle perepildi aastaks on märgitud 1944. Kui nüüd aastaarv õige on, siis toetudes selle blogi artiklile Põgenemine, oli Enn ennem minekut veel kodus käimas.
Taustal paistab Pällu kivikatusega karjatall.

Pildil vasakult Eerik, Kaarel, Marta, Aleksander,
Kuste, Lembit, Johannes, Helene,
Helgi, Leida, Mati, Manda, Enn ja Virve.

Mihkel - 16.12.2007

Kulbiga allikal vett joomas...

Eerik on oma lapsepõlvemälestustes kirjutanud nii:

"1904. aastal osteti Aaspere vallas Ahila külas "Põllu Joosepi"(Pällu) 34 hektari suurune talukoht. Kahtlemata jäi talu jõukus maha ümberkaudsete omadest kas või juba sellepärast, et meie isa oli suurte võlgadega selle talu ostnud. Meie isa polnud ka lisaks muule just kõige paremini põllumeheks sündinud. Ta tundis küll huvi ja armastust aia vastu, ent tööd ja ettevõtmised talupidajana kõige paremini ei läinud."

Edasi:

"Elumaja oli väike, põllud Kuruli künkal kivised, karjamaa vesine, mis hiljem maaparandusega kuivendati. Kaevu ei olnud ning vett toodi Ülejõe karjamaalt allikast.
Vee kandmisega oli probleeme. Kui tüdrukud polnud vett toonud, käisid poisid kordamööda ratsahobusega allikal kulbiga vett joomas.

Hiljem kaevati kaev ja ehitati uus elumaja. Heameelest elamise laienemise üle lauldi uue maja köögis suure laua ümber isamaalisi laule."