Siin on pildid, mis tehtud ilmselt 1946. aasta sügisel, Ainol on veel ainus laps, 1,5 aastane Pille. Puu vahelt paistab Eerik, kes legendide kohaselt lahkuva laeva pealt 1944. aasta sügisel tagasi ujus, et raseda naisega Eestisse jääda (hakkas mõtlema, et äkki ikka ei saagi kohe-kiirelt tagasi... Põhjust laeval olla ja Eestist põgeneda oli tal küllaga, oli ta ju teeninud põgusalt Saksa armees).
Kus on pilt tehtud, kas Järva-Jaanis?...
Kes on see mees pildil veel, vist Kaarel Saluveer? Taadi/Eeriku vanem vend?...
Aga mis mind siin eriti köitis, oli Pille. Täiesti selge on, et siin pildil on normaalne särava intellektiga laps. (Teine asi, mis mind siin pildil köidab, on see, et see väike Pille on minu lapsepõlvepiltide moodi... Vaata postituse lõpus minu pilti.)
Aga 1949. aasta märtsiküüditamise ajal oli lugu selline, et seesama laevalt maha hüpanud Eerik pidi nüüd varjuma (Helle saab ehk lisada detaile, kus ja kuidas varjuti), et küüditamisest pääseda. Selleks ajaks oli sündinud ka Helle (sünd 1947). Läkski õnneks, Siberisse ei viidud, aga...
Panen siia killu Helle mälestustest, mida saab täpsemalt lugeda Pille-nimelisest postitusest:
"Pille jäi arengus maha. Täpselt ei saa enam kellegi käest küsida, aga mul on selline versioon (ilmselt ema ikka kunagi rääkis!): Pillel olid leetrid või sarlakid, kõrge palavik, paar päeva teadvuseta. Kui paranes, ei tundnud enam inimesi enda ümber ära. Võõrastas ja häbenes, kui enne oli olnud rõõmus ja seltsiv laps.
Ema arvas, et Pillel oli siis tüsistusena meningiit. See oli täpselt sel ajal, kui küüditati eesti rahvast Siberisse (märts 1949)."
5 comments:
Pildi järgi on Epp(pildil) tõesti väikese Pillega sarnane.
Pille mahajäämus lõi teravalt välja siis, kui oli vaja kooli minna. Kui tol ajal ei nõutud kooliküpsust tasemel, et oleks pidanud oskama lugeda või vähemalt tähti tundma, siis minu mäletamist mööda õpetas ema Pillele tähti. Pille läks kooli aasta hiljem ja hoopis Järva-Jaanis, kus vanaema ja vanaisa teda siis õpetasid.
Pille elutingimused ei olnud halvemad kui näiteks minul. Kui ma pärast ema Aino ootamatut surma kolisin Suure-Jaani, siis ei olnud ka minul eraldi tuba ega mingit privaatsust.
Seda isegi uues korteris Pärnu mnt.
Selle teise pildi peal on võrreldes esimese pildiga 2 inimest rohkem. Paremal on isa sõber koos oma naisega. Nime ei mäleta praegu. Meenus, et onu kaarel ja see teine mees olid minu ristiisad.
Pilt on võetud Esnas või Sakus? Mina sündisin Sakus, õigemini küll Tallinna keskhaiglas, kuhu ema Aino hobusega viidi. Mul oli nii kiire, et sündisin haigla fuajees. Nii on kunagi räägitud.
Ema Aino oli nii ilus inimene. Ilus ja hea. Varem ikka räägiti, et Tiit on ema moodi/nägu. Mina vaatan ja mõtlen nüüd, et Ave-Liis ka!.
Helle, kas Pille magas (vana Tallinna tn korteri) köögis ja sõi omaette vaid külaliste ajal või ka muidu? Muidugi oli ruumikitsikus. Tegelikult oli vist ikka tal ka oma voodi toas... sest seal esimeses magamistoas oli mu meelest kolm voodit, mille me vallutasime, kui külas olime.
See korter oli vist ahiküttega? Või oli keskküte? Ma seda ei mäleta. Justkui on ähmaselt vann ja vanniahi meeles, aga kas see on sellest korterist või meie Tuhalaane omast, ei tea...
-
Ainost kõneldes, mul on üks mälestus, olin siis 2aastane (vanem ei saanud olla), vaatasin Tuhalaane akna peal, kuidas Aino tuli, oli veel õues, tuli bussipeatuse poolt, ja ta ümber oli oranž valgus. On see värv siis valemälestus või nägin tõesti... aga igatahes on kinnitatud, et külas ta käis ja tõi apelsine! Tal oli valge kampsun ja mu meelest mingi sinakas kleit ja oli suveaeg (riietest järeldan). Ehk oskab keegi öelda, oli see mõni nädal enne ta surma? Sest ta suri suve hakul ja mina olin siis 2aastane (saamas 3 samal suvel)?
Pillel oli oma kušett toas, kus magas ka Triin ja mina. See oli väga väike tuba. Pille võis päev läbi pikutada, keegi ei keelanud ega käskinud.
Kui külalised olid, siis oli muidugi väga kitsas.
Korter oli keskküttega, aga talvel külm(kütjad olid joodikud!!)Köögis oli Pioneer-pliit, millega sai sooja juurde teha.
Post a Comment