1. Kellele kuulub tsitaat: "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta"?
Juhan Liiv. (Aga guugeldus olla väitnud ka, et Winston Churchill.)
2. Millal sündis Peeter Lenk seenior (edaspidi Peeter Lenk)?
16. juunil 1883.
3. Kus sündis Peeter Lenk?
Imavere-kandis.
4. Peeter Lenk oli esimese Eesti vabariigi ajal koolijuhataja. Millises koolis?
Kõik õiged vastused: Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus, Öötlas.
5. Mida Peeter Lenk õpetas?
Ta oli matemaatika-füüsika õpetaja.
(Paljud vastanud arvasid, et eesti keele...)
6. Mitu aastat oli Peeter Lenk Kseniast (oma naisest) vanem?
13 aastat.
(seda me ei tea, kuidas tutvusid, aga teooria on, et ehk oli Peeter alguses Ksenia õpetaja.)
7. Mis oli Peeter Lenki ja Eerik Saluveeri ehk siis äiapapa ja väimehe, kahe koolmeistri ühine hobi, mida nad armastasid teha, kui kokku said?
Malet mängida.
8. Mina armastas Peeter Lenk teha enne sööki?
Pitsi viina juua.
(Tegelikult me siiski ei tea, kas ta tegi seda tõesti iga päev või ainult siis, kui külas käis või külalisi oli, igatahes on selline fakt lapselastele silma jäänud...
Selle küsimuse abil tuli välja ka see, et ta oli suitsumees ja armastas sigarette... tõsi, pigem vist ikka pärast sööki.
Enne sööki meeldis talle ka salvräti lõua alla põlleks seada, teati öelda :))
9. Kuidas olid Peeter Lenk ja Anton Hansen (Tammsaare) sugulased?
Nad olid nõod.
Peetri ema Ann Hansen ja Antoni isa Peeter Hansen olid õde-venda.
Panen siia genist võetud pildi, kus minu kaudu seda näidatud.
10. Mis oli Ksenia neiupõlvenimi, enne, kui temast sai Ksenia Lenk?
Indrikson.
11. Mis aine õpetaja oli Ksenia Lenk?
Vene keele.
(Täpsustus: erialana oli õppinud eesti keelt ja kirjandust, aga vajadus oli vene keele õpetajate järele.)
12. Kuidas oli Ksenia muusikaga seotud?
Juhtis koori (panen siia ka pildi, kus Ksenia kõige ees laulukooriga rongkäigul, kahjuks ma ei tea, millisel.
Ja teiseks: mängis klaverit. Aga võibolla ei mänginud ka? Tiidu meenutuste kohaselt ei mänginud Ksenia mitte kunagi klaverit, kuigi elas aastaid nende juures Suure-Jaanis... koos klaveriga. Aga äkki mängis siis, kui lapsed koolis olid? Vaat ei tea...
13. Ksenia ja Peeter kinkisid oma klaveri tütar Aino perele ja selle peal õppisid klaverit mängima Tiit (tema eriti), Toomas (tema natuke), Helle (veidi rohkem) ja ka Helle tütar Triin. Kus on see klaver nüüd?
Ugala rekvisiidilaos. Siiani pole veel lavale pääsenud, aga kes teab... Loodame, et klaveril seisab veel lavakarjäär ees.
14. Miks on Ksenial vene eesnimi?
Nende pere oli vene õigeusku.
15. Mis oli Ksenia hüüdnimi?
Ksiss.
Mammi.
Suur-vanaema. (see oli Aino pere laste hüüdnimi, sest teiselt poolt ehk Eeriku kaudu olid väike-vanaema ja väike-vanaisa, eks ikka pikkuse järgi käis see...)
16. Mis oli Peetri hüüdnimi?
Papi.
Suur-vanaisa.
17. Millal sündis Aino Lenk (hilisem Saluveer)?
5. juuni 2022. Mullu sai sellest 100 aastat ja sel puhul oli Saluveeride kokkutulek.
18. Millal sündis Valdek Lenk?
7. juunil 1924. Kaks aastat ja kaks päeva pärast vanemat õde.
19. Millal sündis pesamuna Heikki Lenk?
5. veebruaril 1930. Seitse ja pool aastat pärast vanemat õde, viis ja pool aastat pärast vanemat venda.
20. Kus veetsid Ksenia ja Peeter ühise pensionipõlve?
Järva-Jaanis.
21. Peeter suri väga äkki, sai infarkti Suure-Jaanis külas olles, lapselaste silme all. Mis sai edasi Kseniast?
Ta kolis elama Aino pere juurde Suure-Jaani.
22. Kuidas lahkus Valdek Teise Maailmasõja ajal Eestist?
Sai rindel Saksa sõjaväes olles haavata ja saadeti Saksamaale paranema.
(Seda vastust enamik ei teadnud ja arvasid, et ta põgenes laevaga Rootsi.)
23. Millise mängu originaali autor on Valdek Lenk?
"Eesti mängu".
24. 1967. aastal õnnestus Ksenial minna Kanadasse pojale (Valdile) külla? Kui pikalt ta külla läks?
Pool aastat. (Ja Helle kommentaar: pärast tagasitulekut muutus kurvameelsemaks kui varem ja hakkas kärbuma... jäi haigeks ja suri.)
25. Kuhu on Peeter ja Ksenia Lenk maetud?
Suure-Jaani.
26. 1994. aastal tuli Valdek Lenk esimest korda taas kodumaad külastama? Mis oli koht, kuhu Valdek soovis esimesena minna väljaspool Tallinnat?
Öötla mõis (koht, kus ta isa oli pikalt koolijuhataja olnud).
27. Pildil puhkavad Ksenia ja Peeter, kus on pilt tehtud?
Järva-Jaanis on pilt tehtud :).
28. Kes on pildil? Palun nimeta ka teised pereliikmed, kes hiljem perre lisandusid...
Pildil on Mai, Valdi, Helle-Mai. Hiljem lisandusid perre veel kaks tütart: Mari Liis ja Karen Ann.
29. Kes on pildil?
Aino ja Valdi, neil on kaks aastat vanusevahet, pakun, et pilt on tehtud 1926. aastal, Aino on siin umbes 4 ja Valdek (Valdi) on umbes 2 aastat vana. Pesamuna Heikki (Kii) tulekuni on veel umbes neli aastat.
30. Kes on pildil? Ja kus on nüüd see diivan, mis pildil näha?
See pilt on tehtud 1930, ilmselt Kii ristimise ajal. Siin peaks olema Kii paarikuine, Aino peaks saama kohe 8 ja Valdi kohe 6 aastat vanaks.
Aga diivan? Seda teadsid kaks tiimi, et diivan läks edasi Lilli ja sealt hiljem edasi Karksisse, kus see on siiani Lenkide kaminatoas.
Viiuliga seinal on aga selline lugu, et me ei tea, kas Peeter Lenk oskas viiulit mängida (minu meelest on Justini "Minu Eestis" selline lause sees) - võibolla oskas? Aga võibolla oli see lihtsalt iluasi, sest keegi sugulane (kas Ksenja vend?) oli viiulimeister. Loodan, et seda viimast kohta saavad Helina või Helle täiendada.
Niisugune see viktoriin oli! Päris pikk! Ja ma jätsin umbes tosin küsimust esitamata, et liiga pikaks ei läheks :). Ja et edaspidi ka midagi küsida oleks :).
12. Kuidas oli Ksenia muusikaga seotud?
Juhtis koori (panen siia ka pildi, kus Ksenia kõige ees laulukooriga rongkäigul, kahjuks ma ei tea, millisel.
Ja teiseks: mängis klaverit. Aga võibolla ei mänginud ka? Tiidu meenutuste kohaselt ei mänginud Ksenia mitte kunagi klaverit, kuigi elas aastaid nende juures Suure-Jaanis... koos klaveriga. Aga äkki mängis siis, kui lapsed koolis olid? Vaat ei tea...
13. Ksenia ja Peeter kinkisid oma klaveri tütar Aino perele ja selle peal õppisid klaverit mängima Tiit (tema eriti), Toomas (tema natuke), Helle (veidi rohkem) ja ka Helle tütar Triin. Kus on see klaver nüüd?
Ugala rekvisiidilaos. Siiani pole veel lavale pääsenud, aga kes teab... Loodame, et klaveril seisab veel lavakarjäär ees.
14. Miks on Ksenial vene eesnimi?
Nende pere oli vene õigeusku.
15. Mis oli Ksenia hüüdnimi?
Ksiss.
Mammi.
Suur-vanaema. (see oli Aino pere laste hüüdnimi, sest teiselt poolt ehk Eeriku kaudu olid väike-vanaema ja väike-vanaisa, eks ikka pikkuse järgi käis see...)
16. Mis oli Peetri hüüdnimi?
Papi.
Suur-vanaisa.
17. Millal sündis Aino Lenk (hilisem Saluveer)?
5. juuni 2022. Mullu sai sellest 100 aastat ja sel puhul oli Saluveeride kokkutulek.
18. Millal sündis Valdek Lenk?
7. juunil 1924. Kaks aastat ja kaks päeva pärast vanemat õde.
19. Millal sündis pesamuna Heikki Lenk?
5. veebruaril 1930. Seitse ja pool aastat pärast vanemat õde, viis ja pool aastat pärast vanemat venda.
20. Kus veetsid Ksenia ja Peeter ühise pensionipõlve?
Järva-Jaanis.
21. Peeter suri väga äkki, sai infarkti Suure-Jaanis külas olles, lapselaste silme all. Mis sai edasi Kseniast?
Ta kolis elama Aino pere juurde Suure-Jaani.
22. Kuidas lahkus Valdek Teise Maailmasõja ajal Eestist?
Sai rindel Saksa sõjaväes olles haavata ja saadeti Saksamaale paranema.
(Seda vastust enamik ei teadnud ja arvasid, et ta põgenes laevaga Rootsi.)
23. Millise mängu originaali autor on Valdek Lenk?
"Eesti mängu".
24. 1967. aastal õnnestus Ksenial minna Kanadasse pojale (Valdile) külla? Kui pikalt ta külla läks?
Pool aastat. (Ja Helle kommentaar: pärast tagasitulekut muutus kurvameelsemaks kui varem ja hakkas kärbuma... jäi haigeks ja suri.)
25. Kuhu on Peeter ja Ksenia Lenk maetud?
Suure-Jaani.
26. 1994. aastal tuli Valdek Lenk esimest korda taas kodumaad külastama? Mis oli koht, kuhu Valdek soovis esimesena minna väljaspool Tallinnat?
Öötla mõis (koht, kus ta isa oli pikalt koolijuhataja olnud).
27. Pildil puhkavad Ksenia ja Peeter, kus on pilt tehtud?
28. Kes on pildil? Palun nimeta ka teised pereliikmed, kes hiljem perre lisandusid...
29. Kes on pildil?
30. Kes on pildil? Ja kus on nüüd see diivan, mis pildil näha?
Aga diivan? Seda teadsid kaks tiimi, et diivan läks edasi Lilli ja sealt hiljem edasi Karksisse, kus see on siiani Lenkide kaminatoas.
Viiuliga seinal on aga selline lugu, et me ei tea, kas Peeter Lenk oskas viiulit mängida (minu meelest on Justini "Minu Eestis" selline lause sees) - võibolla oskas? Aga võibolla oli see lihtsalt iluasi, sest keegi sugulane (kas Ksenja vend?) oli viiulimeister. Loodan, et seda viimast kohta saavad Helina või Helle täiendada.
Niisugune see viktoriin oli! Päris pikk! Ja ma jätsin umbes tosin küsimust esitamata, et liiga pikaks ei läheks :). Ja et edaspidi ka midagi küsida oleks :).
9 comments:
Kirikuraamatutes on Peeter Lenki sünniajaks 4.06.1883. Kas kuupäeva erinevus tuleb vanast kalendrist?
Peeter Lenki täpsem sünnikoht on Eistvere, Pilistvere kihelkond.
Peeter Lenki kutsetunnistusel on seitsmeklassilise kooli õpetaja kutse matemaatika ja füüsika erialal (31. jaanuar 1949)
Ksenia Lenki kutsetunnistusel on seitsmeklassilise kooli õpetaja kutse eesti keele ja kirjanduse ning ajaloo erialal (31. jaanuar 1949)
Ma vaatasin ka genist, et vanaisa sünnikoht ei olnudki Imavere. Kust see Imavere üldse tuli? Aga pole hullu, kant on õige -Pilistvere kk.Sünnipäev on uue kalendri järgi 16. juuni.
Vanaema on jätkuvalt ikka Ksenia. Võiks siiski õige nime panna.
Tiidule vastuseks, et kas vanaema mängis klaverit. Minu arvamus on, et ta tundis nooti, sest kuidas ta muidu oleks saanud koori juhatada (pildil astub Kareda naiskoori ees). Ta ei tarvitsenud vanemas eas mängida, sest ...inimene ju unustab, kui pole oskusi soojas hoidnud.
Viiuli kohta. Vanaema vend Vaido (emigreerus USAsse) oli viiulimeister. Ta võibolla kinkis õe perekonda viiuli, kui seal lapsed sündisid. Vaido tütar Virve oli viiulikunstnik. Ta oli Aino ja Kii põlvkonnakaaslane( nõod ju) ja nad suhtlesid noores eas palju.
Et Peeter oleks viiulit mänginud, seda pole kuulnud.
Helina täpsustus Ksenia kohta on väga põnev. Ma pole seda enne kuulnudki.
Vanaema õpetas vene keelt ilmselt sellepärast, et oskas seda (ei tea, kas kodune keel oli vene keel äkki?). Ja vajadus vene keele õpetaja järele oli suur. Mul on alles vanaema kirjad vanaisale ja Ainole, kui ta on pikkadel kursustel Tartus. Seal õpetati asju vene keeles ja vanaema väidab, et tema oli edasijõudnute( ehk tugevamate) grupis. Väga toredad kirjad. Kahju, et niisuguste asjade jaoks kokkutulekul aega polnud.
Helina, ma võiks sulle neid kirju näidata!!
Valdi sattumise kohta Kanadasse leidsin ühest Mai kirjast järgmise lause :"Tulime Inglismaalt Valdiga Kanadasse Torontosse elama 1951. aastal"
Seal oli ees juba palju sugulasi, kellest moodustus meie väike Välis-Eesti kogukond. Me teame, et Mai vanemad ja õed, v.a kõige noorem, olid emigreerunud juba varem. Sealsesse kogukonda kuulusid ka Peeter Lenki vendade lapsed.
Muidugi tahaks selles kõigest palju rohkem teada.
Vastan siia, kõik asjad järgemööda.
IMAVERES SÜNDINUD? Võtsin selle siit postitusest, kus Sa, Helle, oled tsiteerinud vana ajalehte: https://vanadlood.blogspot.com/2007/11/veel-juttu-peeter-lengist.html
-
Kas Ksenia kirjutatakse i-ga, aga hauaplaadil on Ksenja? Või kuidas mina küll selle Ksenja olen oma mällu saanud?
Ma igatahes parandan siis tekstis ära: Ksenia.
Aga kui see on oluline, siis võiks ka hauaplaadil (kui peab üle värvima näiteks) selle i-ks muutma.
Kui on haual valesti üldse... Võibolla ma lihtsalt hajameelne.
-
Seda ma ei usu, et Indriksonide peres vene keeles kõneldi. See oli lihtsalt usuvahetamise liikumine, lootus paremaks majanduslikuks olukorraks. https://et.wikipedia.org/wiki/Usuvahetusliikumine
-
NIISIIS VENE KEELE ÕPETAJA oli ta küll, aga olude sunnil, tegelik eriala oli aga eesti keel ja kirjandus (niisiis oled Sina, Helle, kolmandat põlve sama eriala esindaja).
Helle, kas sa tead, miks on Peeter Lenkil kaks sünnipäeva?
-
Sama loogika järgi: kuidas on Kseniaga?
Kaks kuupäeva on sellepärast, et vahepeal tuli nö uus kalender. Selle ja vana kalendriga oli vahe 12-13 päeva.
See Eistvere küla, mis on genis kirjas, on Imavere lähedal, nii et Imavere- kant on täitsa õige. Mina võtsin selle kolleegide järelehüüdest vanaisa surma puhul.
Kui Valdi ja Mai külastasid Eestit, siis tegime eelnevalt hauad korda. Vanaisal ja vanaemal oli erinevas stiilis hauaplaat. Toomas lasi teha nimed ühe peale, aga kogemata tuli eksitus vanaema nimes. Keegi ei hakanud ju seda enam ümber tegema. Teavad need, kes teavad ja mäletavad.
Kuidas vanaema nii hästi vene keelt oskas? Seda ei tea. Aga see, et vanaema oli õppinud eesti keele õpetajaks, ei tulnud kunagi jutuks. Mina ju olin siis ülikooli juba lõpetamas, kui vanaema suri.
Post a Comment