Viktoriin Peeter Lenki ja Ann Hanseni järglastele :)

Viktoriin toimus suguvõsakokkutulekul 14. juulil 2023.

1. Kellele kuulub tsitaat: "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta"?
Juhan Liiv. (Aga guugeldus olla väitnud ka, et Winston Churchill.)

2. Millal sündis Peeter Lenk seenior (edaspidi Peeter Lenk)?
16. juunil 1883.

3. Kus sündis Peeter Lenk?
Imavere-kandis.

4. Peeter Lenk oli esimese Eesti vabariigi ajal koolijuhataja. Millises koolis?
Kõik õiged vastused: Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus, Öötlas.

5. Mida Peeter Lenk õpetas?
Ta oli matemaatika-füüsika õpetaja.
(Paljud vastanud arvasid, et eesti keele...)

6. Mitu aastat oli Peeter Lenk Kseniast (oma naisest) vanem?
13 aastat.
(seda me ei tea, kuidas tutvusid, aga teooria on, et ehk oli Peeter alguses Ksenia õpetaja.)

7. Mis oli Peeter Lenki ja Eerik Saluveeri ehk siis äiapapa ja väimehe, kahe koolmeistri ühine hobi, mida nad armastasid teha, kui kokku said?
Malet mängida.

8. Mina armastas Peeter Lenk teha enne sööki?
Pitsi viina juua.
(Tegelikult me siiski ei tea, kas ta tegi seda tõesti iga päev või ainult siis, kui külas käis või külalisi oli, igatahes on selline fakt lapselastele silma jäänud...
Selle küsimuse abil tuli välja ka see, et ta oli suitsumees ja armastas sigarette... tõsi, pigem vist ikka pärast sööki.
Enne sööki meeldis talle ka salvräti lõua alla põlleks seada, teati öelda :))

9. Kuidas olid Peeter Lenk ja Anton Hansen (Tammsaare) sugulased?
Nad olid nõod.
Peetri ema Ann Hansen ja Antoni isa Peeter Hansen olid õde-venda.
Panen siia genist võetud pildi, kus minu kaudu seda näidatud.

10. Mis oli Ksenia neiupõlvenimi, enne, kui temast sai Ksenia Lenk?
Indrikson.

11. Mis aine õpetaja oli Ksenia Lenk?
Vene keele.

(Täpsustus: erialana oli õppinud eesti keelt ja kirjandust, aga vajadus oli vene keele õpetajate järele.)

12. Kuidas oli Ksenia muusikaga seotud?
Juhtis koori (panen siia ka pildi, kus Ksenia kõige ees laulukooriga rongkäigul, kahjuks ma ei tea, millisel.
Ja teiseks: mängis klaverit. Aga võibolla ei mänginud ka? Tiidu meenutuste kohaselt ei mänginud Ksenia mitte kunagi klaverit, kuigi elas aastaid nende juures Suure-Jaanis... koos klaveriga. Aga äkki mängis siis, kui lapsed koolis olid? Vaat ei tea...

13. Ksenia ja Peeter kinkisid oma klaveri tütar Aino perele ja selle peal õppisid klaverit mängima Tiit (tema eriti), Toomas (tema natuke), Helle (veidi rohkem) ja ka Helle tütar Triin. Kus on see klaver nüüd?
Ugala rekvisiidilaos. Siiani pole veel lavale pääsenud, aga kes teab... Loodame, et klaveril seisab veel lavakarjäär ees.

14. Miks on Ksenial vene eesnimi?
Nende pere oli vene õigeusku.

15. Mis oli Ksenia hüüdnimi?
Ksiss.
Mammi.
Suur-vanaema. (see oli Aino pere laste hüüdnimi, sest teiselt poolt ehk Eeriku kaudu olid väike-vanaema ja väike-vanaisa, eks ikka pikkuse järgi käis see...)
16. Mis oli Peetri hüüdnimi?
Papi.
Suur-vanaisa.

17. Millal sündis Aino Lenk (hilisem Saluveer)?

5. juuni 2022. Mullu sai sellest 100 aastat ja sel puhul oli Saluveeride kokkutulek.

18. Millal sündis Valdek Lenk?
7. juunil 1924. Kaks aastat ja kaks päeva pärast vanemat õde.

19. Millal sündis pesamuna Heikki Lenk?
5. veebruaril 1930. Seitse ja pool aastat pärast vanemat õde, viis ja pool aastat pärast vanemat venda.

20. Kus veetsid Ksenia ja Peeter ühise pensionipõlve?
Järva-Jaanis.

21. Peeter suri väga äkki, sai infarkti Suure-Jaanis külas olles, lapselaste silme all. Mis sai edasi Kseniast?
Ta kolis elama Aino pere juurde Suure-Jaani.

22. Kuidas lahkus Valdek Teise Maailmasõja ajal Eestist?
Sai rindel Saksa sõjaväes olles haavata ja saadeti Saksamaale paranema.
(Seda vastust enamik ei teadnud ja arvasid, et ta põgenes laevaga Rootsi.)

23. Millise mängu originaali autor on Valdek Lenk?
"Eesti mängu".

24. 1967. aastal õnnestus Ksenial minna Kanadasse pojale (Valdile) külla? Kui pikalt ta külla läks?
Pool aastat. (Ja Helle kommentaar: pärast tagasitulekut muutus kurvameelsemaks kui varem ja hakkas kärbuma... jäi haigeks ja suri.)

25. Kuhu on Peeter ja Ksenia Lenk maetud?
Suure-Jaani.

26. 1994. aastal tuli Valdek Lenk esimest korda taas kodumaad külastama? Mis oli koht, kuhu Valdek soovis esimesena minna väljaspool Tallinnat?
Öötla mõis (koht, kus ta isa oli pikalt koolijuhataja olnud).

27. Pildil puhkavad Ksenia ja Peeter, kus on pilt tehtud?

Järva-Jaanis on pilt tehtud :).

28. Kes on pildil? Palun nimeta ka teised pereliikmed, kes hiljem perre lisandusid...

Pildil on Mai, Valdi, Helle-Mai. Hiljem lisandusid perre veel kaks tütart: Mari Liis ja Karen Ann.

29. Kes on pildil?

Aino ja Valdi, neil on kaks aastat vanusevahet, pakun, et pilt on tehtud 1926. aastal, Aino on siin umbes 4 ja Valdek (Valdi) on umbes 2 aastat vana. Pesamuna Heikki (Kii) tulekuni on veel umbes neli aastat.

30. Kes on pildil? Ja kus on nüüd see diivan, mis pildil näha?

See pilt on tehtud 1930, ilmselt Kii ristimise ajal. Siin peaks olema Kii paarikuine, Aino peaks saama kohe 8 ja Valdi kohe 6 aastat vanaks.
Aga diivan? Seda teadsid kaks tiimi, et diivan läks edasi Lilli ja sealt hiljem edasi Karksisse, kus see on siiani Lenkide kaminatoas.
Viiuliga seinal on aga selline lugu, et me ei tea, kas Peeter Lenk oskas viiulit mängida (minu meelest on Justini "Minu Eestis" selline lause sees) - võibolla oskas? Aga võibolla oli see lihtsalt iluasi, sest keegi sugulane (kas Ksenja vend?) oli viiulimeister. Loodan, et seda viimast kohta saavad Helina või Helle täiendada.

Niisugune see viktoriin oli! Päris pikk! Ja ma jätsin umbes tosin küsimust esitamata, et liiga pikaks ei läheks :). Ja et edaspidi ka midagi küsida oleks :).

Meie ema Aino: lapsepõlv ja kooliaeg

Ma olen emast kirjutamist kogu aeg edasi lükanud, samas isast (taadist, Eerikust) on juba mitu sissekannet.

Põhjusi on mitu.
Esiteks - ma tean häbiväärselt vähe ema lapsepõlvest ja noorusajast, küsida pole aga enam kellegi käest.
Teiseks - mul on siiani raske ema teemat puudutada.
Panen siia üles vaatamiseks ema lapsepõlvepilte ja meenutan natuke seda, mida ma olen juba varem kirjutanud.

Aino oli oma peres kõige vanem ja ühtlasi ainuke tütar. Tema vanemad Ksenia ja Peeter Lenk olid mõlemad kooliõpetajad. Laste sündimise ja kasvamise ajal elati Esnas ja Öötlas, kus mõisahoones oli kool. Arvatavasti oli seal ka koolijuhataja korter, miks muidu SEE MAJA (vt ülemine pilt) oli nii armas neile kõigile.

Ainol oli 2 aastat noorem vend Valdek( kutsuti Valdi), kes lahkus kodumaalt nagu teisedki saatusekaaslased 1944. aastal ja elas hiljem oma perega Kanadas. ( Valdit enam pole, aga tema pere elab siiani Kanadas)
Noorem vend Heikki ( kutsuti Kii) sündis Valdist 5 aastat hiljem. Ka teda enam pole, suur osa tema järglastest elavad Karksi-Nuia-Lilli liinil.

All oleval pildil on kõik Lenkide lapsed: Aino, Valdi ja Kii (keskel).

Aino oli ilus tüdruk, tal olid suured ja selged silmad, sellised hallikassinised. Ja naeratades tulid tal mõlemasse põske lohukesed. Juuksed olid tumedad, läikivad ja hoidsid veidi lokki.

Aino oli oma isa lemmik. Nii ongi vahel, et isad ootavad hirmsasti poegi, aga armastavad rohkem tütreid.

Aino õppis oma isa-ema koolis 6. klassini ja läks siis edasi Paide gümnaasiumisse. Temast sai Paide tüdruk.
Seal ta lõpetas Saksa ajal keskkooli, aga Vene ajal see ei kehtinud. Aino pidi oma 5 lapse kõrvalt hiljem uuesti keskkooli lõpetama. Ilma vajaliku "paberita" poleks teda tööle võetud internaadikasvatajana. Vat selline range kord oli.

Pärast keskkooli lõpetas Aino Kehtna Kodumajanduskooli (- instituudi) - see andis noortele neidudele väga hea ja praktilise ettevalmistuse eluks. Eks sellepärast oskaski Aino nii hästi küpsetada ja süüa teha.

Ilus tüdruk meeldis paljudele poistele, aga Aino valis Eeriku. See oli sõja ajal, kui nad kokku said. Eerik oli õpetaja ja Aino oli õpilane.

------------------------------------------------------------------------------------------------
Oi ma ei tea, kas see ikka oli täpselt nii, aga keegi teine ei tea sellest nii paljutki.
Teinekord jätkan...

Kirjutas helle - 27. detsembril 2007

Veel Peeter Lengist

(Pildil perekond Lenk täies koosseisus. Saabunud on ka väike Heikki õde Ainole ja vend Valdile seltsiks. Pöörake tähelepanu viiulile tagaseinas. Sellest tuleb veel kunagi juttu.)

Peeter Lengist on juba üks sissekanne, aga tunnen, et temast sai juttu liiga vähe. Uurisin natuke "koduses arhiivis" ja leidsin nii mõndagi. Näiteks leidsin järelhüüde ajalehes ja surmakuulutused. Vanaema on kõik ilusasti välja lõiganud ja albumisse kleepinud.
Ma ei jäta seda enda teada.
---
Peeter Lenk sündis 16. juunil 1883. aastal Imaveres. Üle 40 aasta töötas ta koolijuhatajana (tolleaegses) Paide rajoonis (praegu Järvamaa) - Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus ja eriti kaua Öötlas.
Alates 1947. aastast oli PL Järva-Jaani keskkoolis matemaatika-füüsika õpetaja. 1956.a novembris läks ta vanaduspensionile. Peeter Lenk oli alati elurõõmus, teotahteline, abivalmis ja kohusetruu.
Peeter Lenk lahkus 25. oktoobril 1959. aastal ja on maetud Suure-Jaani kalmistule.
---
Muidugi on seda vähevõitu, aga võin veel peast juurde lisada.

Vanaisa oli Kareda vallas Öötla 6-klassilises algkoolis juhataja ja kõik tema kolm last said sealt oma esimesed õpetused ja tunnistused.
Näiteks on vanaema albumi vahel Heikki Lenkile 1943. aasta kevadel välja antud algkooli lõputunnistus, kuhu on alla kirjutanud P. Lenk koolijuhatajana ja K. Lenk õppenõukogu liikmena. Selline perekondlik värk siis.

Öötla oli neile ikka väga tähtis. Kui Tiit ostis endale esimese auto, siis ema tahtis kõigepealt ära käia Öötlas. Jäi tal vaesekesel seekord ja üldse seal käimata.
Kui Valdi tuli 1994. aastal Kanadast kodumaad külastama, siis oli tal esimene käik Öötlasse.

Mina polegi seal oma elus käinud. Peaks selle ette võtma.

Vanaisast tuli mulle meelde veel see, et ta armastas malemängu, ja iga kord, kui ta meile tuli, mängisid nad isaga tundide viisi malet. Siis pidi eriti vait olema, et nad oma käikusid saaks mõelda.
Enne sööki viskas ta pitsi valget viina. Miks mul see meeles on? Vist seepärast, et meie isal sellist kommet ei olnud, aga koos vanaisaga võttis kah.

Elo arvas, et Peeter Lenk oli ilus mees. Oli jah! Kas ma kirjutasin juba sellest, et ta oli vanaemast 13 aastat vanem, kuigi piltide järgi seda ei ütleks?