Kas esivanemate sünnitalud on alles?

...see on huvitav küsimus ja seda saab küsida igaüks meist kaheksas erinevas suunas (kaheksa esivanemat, ja neist veel edasi...)

Aga praegu: Peeter Lenk, meie vaarisa, tema isapoolse suguvõsa talu. 

Helina uuris: 

 Peeter Lenki esivanemad olid < Hans Lenk < Hans Lenk < Peet Lenk < Koso Peet. See Koso talu peaks olema tänapäevase kirjapildi järgi Koosu.  

Maa-ameti kaardiserveri järgi on praegugi Olustvere külje all Jaska külas üks Koosu talu. Võibolla, et sama koht.

-

Jätkab Epp. Vaatasin ka ja märkasin, et Hans Lenk (Peetri isa) ise olla sündinud Sürgaveres? Nii mainib igatahes geni. Hans Lenk (1845 - 1926) - Genealogy (geni.com)

Sürgavere on meie pere (mina, Elo, Priit, Aap) lapsepõlve-mängumaa, pikk jutt, mis praegusega ei haaku, aga mu emapoolsed vanavanemad juhuslikult kolisid sinna elama, kuigi nende juures sealt pole. Kahjuks ei tea 1) kas tõesti Sürgaverest ja 2) Mis talust ja 3) kas see koht on alles.

Võibolla Helina teab, sest ta on aastaid suguvõsa ajalugu uurinud... 

-

Edasi uurisin Ann Hanseni (Peetri ema) liini: Ann Lenk (Hansen) (1851 - 1905) - Genealogy (geni.com) 

Tema isa, ametliku nimega Peter Hansen, aga tuntud pigem kui "Kolgioja Peeter" Peter Hansen (1801 - 1870) - Genealogy (geni.com), sünni- ja elukoht: Kolgioja talu, Vastemõisa, Põhjaka küla, Suure-Jaani khk... Ja vaatasin guuglist ja maa-ametist järele, täiesti olemas on selline talu ka praegu. Maa-ameti katastrikaartidest võib järeldada, et täiesti asjalik ja toimiv talu. (Põhjaka küla mitte segi ajada kuulsa Põhjaka mõisaga Järvamaal... Võibolla on midagi neil ühist, aga 54 km siiski vahet.)

Ja seal Kolgiojal on ka Anto Hanseni (Tammsaare) isa sünnikodu mälestusmärk. See siis seesama meie ühine esivanem kuulsa kirjanikuga. Kolgioja veski – WeskiWiki - sinna minnes oled juurte juures :). Anton Hanseni isa ja ema kiriklik laulatus oli Suure-Jaani kirikus ja sealt hakkasid nad siis edasi põhja poole minema... (Meenutagem "Tõde ja õigus" algust. Kust nad sinna soode vahele tulid? Suure-Jaani kandist! :))

-

Ka Anni vanaisa (Hans Hansen) (Kolgioja) Hans Hansen (1762 - 1822) - Genealogy (geni.com) on sündinud geni andmetel Kolgiojal, ta vanavanaisa sünnikohta pole genis antud, see-eest aga nimi "Vanaõue Jaan" Vanaõue Jaan [Hansen] (1720 - 1809) - Genealogy (geni.com) ja seal on kogu suguvõsa edasi "Vanaõue". Ilmselt seesama Vanaõue, kus me suguvõsa kokkutulekut tegime? Puhkekeskus, majutus ja peoruumid Viljandimaal - Vanaõue puhkekeskus (vanaoue.ee)

Need mainitud kohad on kõik üksteisele lähedal, Suure-Jaani kandis.

Mul on küsimus: kuidas valmis Ainol ja Peetril otsus kolida Suure-Jaani? See oli 1950ndatel, kui taat (Eerik) oma Saksa sõjaväe-mineviku tõttu oli pidevalt kaebetule all ja kolisite ringi. Kas Suure-Jaani tulek oli ka seotud kuidagi sellega, et Aino sügavad juured olid seal, kas seda teadvustati?

-

Visualiseeriks seda toonast maailma moodsa vahendiga, navisüsteemiga. Selline oli meie esivanematte maailm, vaat sellised piirid. Kui sõita Sürgaverest Jaska külla ja sealt Põhjakasse ja sealt Vanaõuele, siis see autoga kokku - peatusteta - võtaks alla poole tunni. Ja jala - peatusteta - alla kahe tunni. Nii see endiste aegade elu oli, kohalik... ja kaugele eriti ei vaadatud, ei käidud. 

Kas teate, et esimene tõsine "kaugele minek" enamikule ärksatele eestlastele oli 1869. aasta laulupidu Tartus? Mindi hobustega ja moonakottidega, vastu seiklusele, ja mindi end üheks rahvaks laulma. Kohalikust sai ühine.

Huvitav, kas ka meie liinist ka keegi sinna laulupeole läks?... Seda pole vist enam kelleltki küsida.