Kas esivanemate sünnitalud on alles?

...see on huvitav küsimus ja seda saab küsida igaüks meist kaheksas erinevas suunas (kaheksa esivanemat, ja neist veel edasi...)

Aga praegu: Peeter Lenk, meie vaarisa, tema isapoolse suguvõsa talu. 

Helina uuris: 

 Peeter Lenki esivanemad olid < Hans Lenk < Hans Lenk < Peet Lenk < Koso Peet. See Koso talu peaks olema tänapäevase kirjapildi järgi Koosu.  

Maa-ameti kaardiserveri järgi on praegugi Olustvere külje all Jaska külas üks Koosu talu. Võibolla, et sama koht.

-

Jätkab Epp. Vaatasin ka ja märkasin, et Hans Lenk (Peetri isa) ise olla sündinud Sürgaveres? Nii mainib igatahes geni. Hans Lenk (1845 - 1926) - Genealogy (geni.com)

Sürgavere on meie pere (mina, Elo, Priit, Aap) lapsepõlve-mängumaa, pikk jutt, mis praegusega ei haaku, aga mu emapoolsed vanavanemad juhuslikult kolisid sinna elama, kuigi nende juures sealt pole. Kahjuks ei tea 1) kas tõesti Sürgaverest ja 2) Mis talust ja 3) kas see koht on alles.

Võibolla Helina teab, sest ta on aastaid suguvõsa ajalugu uurinud... 

-

Edasi uurisin Ann Hanseni (Peetri ema) liini: Ann Lenk (Hansen) (1851 - 1905) - Genealogy (geni.com) 

Tema isa, ametliku nimega Peter Hansen, aga tuntud pigem kui "Kolgioja Peeter" Peter Hansen (1801 - 1870) - Genealogy (geni.com), sünni- ja elukoht: Kolgioja talu, Vastemõisa, Põhjaka küla, Suure-Jaani khk... Ja vaatasin guuglist ja maa-ametist järele, täiesti olemas on selline talu ka praegu. Maa-ameti katastrikaartidest võib järeldada, et täiesti asjalik ja toimiv talu. (Põhjaka küla mitte segi ajada kuulsa Põhjaka mõisaga Järvamaal... Võibolla on midagi neil ühist, aga 54 km siiski vahet.)

Ja seal Kolgiojal on ka Anto Hanseni (Tammsaare) isa sünnikodu mälestusmärk. See siis seesama meie ühine esivanem kuulsa kirjanikuga. Kolgioja veski – WeskiWiki - sinna minnes oled juurte juures :). Anton Hanseni isa ja ema kiriklik laulatus oli Suure-Jaani kirikus ja sealt hakkasid nad siis edasi põhja poole minema... (Meenutagem "Tõde ja õigus" algust. Kust nad sinna soode vahele tulid? Suure-Jaani kandist! :))

-

Ka Anni vanaisa (Hans Hansen) (Kolgioja) Hans Hansen (1762 - 1822) - Genealogy (geni.com) on sündinud geni andmetel Kolgiojal, ta vanavanaisa sünnikohta pole genis antud, see-eest aga nimi "Vanaõue Jaan" Vanaõue Jaan [Hansen] (1720 - 1809) - Genealogy (geni.com) ja seal on kogu suguvõsa edasi "Vanaõue". Ilmselt seesama Vanaõue, kus me suguvõsa kokkutulekut tegime? Puhkekeskus, majutus ja peoruumid Viljandimaal - Vanaõue puhkekeskus (vanaoue.ee)

Need mainitud kohad on kõik üksteisele lähedal, Suure-Jaani kandis.

Mul on küsimus: kuidas valmis Ainol ja Peetril otsus kolida Suure-Jaani? See oli 1950ndatel, kui taat (Eerik) oma Saksa sõjaväe-mineviku tõttu oli pidevalt kaebetule all ja kolisite ringi. Kas Suure-Jaani tulek oli ka seotud kuidagi sellega, et Aino sügavad juured olid seal, kas seda teadvustati?

-

Visualiseeriks seda toonast maailma moodsa vahendiga, navisüsteemiga. Selline oli meie esivanematte maailm, vaat sellised piirid. Kui sõita Sürgaverest Jaska külla ja sealt Põhjakasse ja sealt Vanaõuele, siis see autoga kokku - peatusteta - võtaks alla poole tunni. Ja jala - peatusteta - alla kahe tunni. Nii see endiste aegade elu oli, kohalik... ja kaugele eriti ei vaadatud, ei käidud. 

Kas teate, et esimene tõsine "kaugele minek" enamikule ärksatele eestlastele oli 1869. aasta laulupidu Tartus? Mindi hobustega ja moonakottidega, vastu seiklusele, ja mindi end üheks rahvaks laulma. Kohalikust sai ühine.

Huvitav, kas ka meie liinist ka keegi sinna laulupeole läks?... Seda pole vist enam kelleltki küsida. 

Sugulaste kokkutulek 14. juuli - 16. juuli 2023

 Üldpilt suguvõsa kokkutuleku avapäeva õhtul. Kõik on peal. Kohtumispaik Luhtre turismitalus 14. juulil 2023

Kokkutulek kestis 3 päeva, st reedel, 14.juuli õhtul kogunesime ja pühapäeval, 16. juuli lõunal lahkusime. 

Osa võttis minu arvutuste järgi 47, neist olid Saluveeride haru esindajaid 27 ja Lenkide poolt 20. 

Päevad olid suviselt ilusad, programm sai täies mahus täidetud. 

Uut kohtumist kokku ei lepitud. Eks see tuleb spontaanselt, nagu seekordnegi - ideest teostumiseni läks aega 4 kuud. Põhilised organiseerijad olid Mähe Saluveerid. Teised aitasid ja täitsid neile antud ülesandeid. 

Viktoriin Peeter Lenki ja Ann Hanseni järglastele :)

Viktoriin toimus suguvõsakokkutulekul 14. juulil 2023.

1. Kellele kuulub tsitaat: "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta"?
Juhan Liiv. (Aga guugeldus olla väitnud ka, et Winston Churchill.)

2. Millal sündis Peeter Lenk seenior (edaspidi Peeter Lenk)?
16. juunil 1883.

3. Kus sündis Peeter Lenk?
Imavere-kandis.

4. Peeter Lenk oli esimese Eesti vabariigi ajal koolijuhataja. Millises koolis?
Kõik õiged vastused: Paide linnas, Ambla-Koigis, Koerus, Öötlas.

5. Mida Peeter Lenk õpetas?
Ta oli matemaatika-füüsika õpetaja.
(Paljud vastanud arvasid, et eesti keele...)

6. Mitu aastat oli Peeter Lenk Kseniast (oma naisest) vanem?
13 aastat.
(seda me ei tea, kuidas tutvusid, aga teooria on, et ehk oli Peeter alguses Ksenia õpetaja.)

7. Mis oli Peeter Lenki ja Eerik Saluveeri ehk siis äiapapa ja väimehe, kahe koolmeistri ühine hobi, mida nad armastasid teha, kui kokku said?
Malet mängida.

8. Mina armastas Peeter Lenk teha enne sööki?
Pitsi viina juua.
(Tegelikult me siiski ei tea, kas ta tegi seda tõesti iga päev või ainult siis, kui külas käis või külalisi oli, igatahes on selline fakt lapselastele silma jäänud...
Selle küsimuse abil tuli välja ka see, et ta oli suitsumees ja armastas sigarette... tõsi, pigem vist ikka pärast sööki.
Enne sööki meeldis talle ka salvräti lõua alla põlleks seada, teati öelda :))

9. Kuidas olid Peeter Lenk ja Anton Hansen (Tammsaare) sugulased?
Nad olid nõod.
Peetri ema Ann Hansen ja Antoni isa Peeter Hansen olid õde-venda.
Panen siia genist võetud pildi, kus minu kaudu seda näidatud.

10. Mis oli Ksenia neiupõlvenimi, enne, kui temast sai Ksenia Lenk?
Indrikson.

11. Mis aine õpetaja oli Ksenia Lenk?
Vene keele.

(Täpsustus: erialana oli õppinud eesti keelt ja kirjandust, aga vajadus oli vene keele õpetajate järele.)

12. Kuidas oli Ksenia muusikaga seotud?
Juhtis koori (panen siia ka pildi, kus Ksenia kõige ees laulukooriga rongkäigul, kahjuks ma ei tea, millisel.
Ja teiseks: mängis klaverit. Aga võibolla ei mänginud ka? Tiidu meenutuste kohaselt ei mänginud Ksenia mitte kunagi klaverit, kuigi elas aastaid nende juures Suure-Jaanis... koos klaveriga. Aga äkki mängis siis, kui lapsed koolis olid? Vaat ei tea...

13. Ksenia ja Peeter kinkisid oma klaveri tütar Aino perele ja selle peal õppisid klaverit mängima Tiit (tema eriti), Toomas (tema natuke), Helle (veidi rohkem) ja ka Helle tütar Triin. Kus on see klaver nüüd?
Ugala rekvisiidilaos. Siiani pole veel lavale pääsenud, aga kes teab... Loodame, et klaveril seisab veel lavakarjäär ees.

14. Miks on Ksenial vene eesnimi?
Nende pere oli vene õigeusku.

15. Mis oli Ksenia hüüdnimi?
Ksiss.
Mammi.
Suur-vanaema. (see oli Aino pere laste hüüdnimi, sest teiselt poolt ehk Eeriku kaudu olid väike-vanaema ja väike-vanaisa, eks ikka pikkuse järgi käis see...)
16. Mis oli Peetri hüüdnimi?
Papi.
Suur-vanaisa.

17. Millal sündis Aino Lenk (hilisem Saluveer)?

5. juuni 2022. Mullu sai sellest 100 aastat ja sel puhul oli Saluveeride kokkutulek.

18. Millal sündis Valdek Lenk?
7. juunil 1924. Kaks aastat ja kaks päeva pärast vanemat õde.

19. Millal sündis pesamuna Heikki Lenk?
5. veebruaril 1930. Seitse ja pool aastat pärast vanemat õde, viis ja pool aastat pärast vanemat venda.

20. Kus veetsid Ksenia ja Peeter ühise pensionipõlve?
Järva-Jaanis.

21. Peeter suri väga äkki, sai infarkti Suure-Jaanis külas olles, lapselaste silme all. Mis sai edasi Kseniast?
Ta kolis elama Aino pere juurde Suure-Jaani.

22. Kuidas lahkus Valdek Teise Maailmasõja ajal Eestist?
Sai rindel Saksa sõjaväes olles haavata ja saadeti Saksamaale paranema.
(Seda vastust enamik ei teadnud ja arvasid, et ta põgenes laevaga Rootsi.)

23. Millise mängu originaali autor on Valdek Lenk?
"Eesti mängu".

24. 1967. aastal õnnestus Ksenial minna Kanadasse pojale (Valdile) külla? Kui pikalt ta külla läks?
Pool aastat. (Ja Helle kommentaar: pärast tagasitulekut muutus kurvameelsemaks kui varem ja hakkas kärbuma... jäi haigeks ja suri.)

25. Kuhu on Peeter ja Ksenia Lenk maetud?
Suure-Jaani.

26. 1994. aastal tuli Valdek Lenk esimest korda taas kodumaad külastama? Mis oli koht, kuhu Valdek soovis esimesena minna väljaspool Tallinnat?
Öötla mõis (koht, kus ta isa oli pikalt koolijuhataja olnud).

27. Pildil puhkavad Ksenia ja Peeter, kus on pilt tehtud?

Järva-Jaanis on pilt tehtud :).

28. Kes on pildil? Palun nimeta ka teised pereliikmed, kes hiljem perre lisandusid...

Pildil on Mai, Valdi, Helle-Mai. Hiljem lisandusid perre veel kaks tütart: Mari Liis ja Karen Ann.

29. Kes on pildil?

Aino ja Valdi, neil on kaks aastat vanusevahet, pakun, et pilt on tehtud 1926. aastal, Aino on siin umbes 4 ja Valdek (Valdi) on umbes 2 aastat vana. Pesamuna Heikki (Kii) tulekuni on veel umbes neli aastat.

30. Kes on pildil? Ja kus on nüüd see diivan, mis pildil näha?

See pilt on tehtud 1930, ilmselt Kii ristimise ajal. Siin peaks olema Kii paarikuine, Aino peaks saama kohe 8 ja Valdi kohe 6 aastat vanaks.
Aga diivan? Seda teadsid kaks tiimi, et diivan läks edasi Lilli ja sealt hiljem edasi Karksisse, kus see on siiani Lenkide kaminatoas.
Viiuliga seinal on aga selline lugu, et me ei tea, kas Peeter Lenk oskas viiulit mängida (minu meelest on Justini "Minu Eestis" selline lause sees) - võibolla oskas? Aga võibolla oli see lihtsalt iluasi, sest keegi sugulane (kas Ksenja vend?) oli viiulimeister. Loodan, et seda viimast kohta saavad Helina või Helle täiendada.

Niisugune see viktoriin oli! Päris pikk! Ja ma jätsin umbes tosin küsimust esitamata, et liiga pikaks ei läheks :). Ja et edaspidi ka midagi küsida oleks :).

Pille, küüditamise ohver

Siin on pildid, mis tehtud ilmselt 1946. aasta sügisel, Ainol on veel ainus laps, 1,5 aastane Pille. Puu vahelt paistab Eerik, kes legendide kohaselt lahkuva laeva pealt 1944. aasta sügisel tagasi ujus, et raseda naisega Eestisse jääda (hakkas mõtlema, et äkki ikka ei saagi kohe-kiirelt tagasi... Põhjust laeval olla ja Eestist põgeneda oli tal küllaga, oli ta ju teeninud põgusalt Saksa armees).

Kus on pilt tehtud, kas Järva-Jaanis?...

Kes on see mees pildil veel, vist Kaarel Saluveer? Taadi/Eeriku vanem vend?...

Aga mis mind siin eriti köitis, oli Pille. Täiesti selge on, et siin pildil on normaalne särava intellektiga laps. (Teine asi, mis mind siin pildil köidab, on see, et see väike Pille on minu lapsepõlvepiltide moodi... Vaata postituse lõpus minu pilti.)

Aga 1949. aasta märtsiküüditamise ajal oli lugu selline, et seesama laevalt maha hüpanud Eerik pidi nüüd varjuma (Helle saab ehk lisada detaile, kus ja kuidas varjuti), et küüditamisest pääseda. Selleks ajaks oli sündinud ka Helle (sünd 1947). Läkski õnneks, Siberisse ei viidud, aga...

 Panen siia killu Helle mälestustest, mida saab täpsemalt lugeda Pille-nimelisest postitusest:

"Pille jäi arengus maha. Täpselt ei saa enam kellegi käest küsida, aga mul on selline versioon (ilmselt ema ikka kunagi rääkis!): Pillel olid leetrid või sarlakid, kõrge palavik, paar päeva teadvuseta. Kui paranes, ei tundnud enam inimesi enda ümber ära. Võõrastas ja häbenes, kui enne oli olnud rõõmus ja seltsiv laps.

Ema arvas, et Pillel oli siis tüsistusena meningiit. See oli täpselt sel ajal, kui küüditati eesti rahvast Siberisse (märts 1949)."

Niisiis, kui ei oleks olnud küüditamise pärast peituminekut, oleks Pillega saanud arsti juurde minna... Ja nii võibki öelda, et ka see inimhing, särav lapsuke, kes haigeks jäi ja kunagi päris terveks ei saanud... ta on samuti küüditamise ohver.

Veel üks pilt ajast, kui Pille terve oli. Kes siin pildil veel on, saab ehk vanem põlvkond öelda:

Pillest mäletame seda, kuidas ta kätt imelikult hoidis ja kuidas ta alati lastega juttu ajas: "Oi, Epp nii suureks kasvanud!" jne. Ta oli pigem rõõmsameelne, kindlasti ka lihtsameelne, aga keegi minu meelest seda ei kuritarvitanud. Pille oli Pille ja meie pere kasvas koos temaga. Mul on meeles küll ka midagi, mis on kergelt ebamugav... kui meie Suure-Jaanis suure laua taga sõime, siis Pille ei mahtunud laua taha ära ja sõi omaette pliidinurga peal (kas ta ka muidu niimoodi sõi või ainult külaliste puhul, ma ei tea). Ja kui me külas olime, magas Pille köögis laua all (kas ta seal ka muidu magas, ma ei tea, ei mäleta, igatahes tundus see lapsele ehk mulle väga põnev koht magamiseks).

Lõppu panen kaks pilti: mina (1970ndad) ja Pille (1940ndad). Vähemasti soengud on küll sarnased :). 

Kes on Ann Hanseni moodi?

Pildil peaks olema meie esiema Ann Hansen (pärast laulatust Lenk), kes andis elu seitsmele pojale ja ühele tütrele (nende hulgas oli ka meie esiisa Peeter Lenk). 

Ann Lenk (Hansen) (1851 - 1905) - Genealogy (geni.com)

Kes on Ann Hanseni nägu, tema välised geenid saanud? Minu arust Peetri pojatütar, st Valdi tütar, Kanadas elav Helle-Mai.

Ja siia lõppu ka pilt, kus on Ann Hansen vanemana, koos oma mehega (Hans Lenk) ja seitsme pojaga (Peeter Lenk on paremalt esimene). Miks pere ainus tütar Marie pole pildil, seda me (veel) ei tea. 

Suguvõsa kokkutulek 3. juuni - 5. juuni 2022

 Peaks selle sündmuse ajaloo huvides ikkagi jäädvustama. Epp lubas kirjutada killukesi. Ma võibolla kirjutan ka, aga praegu pole hoogu sees. 

Ema Ainol sai 5. juunil 100 aastat sünnist.  Eerikul  28. juunil 105. 

Neil sündis 5 last, kellel on omakorda 10 lapselast. Neil jälle omakorda 15 lapselapselast. On potentsiaali ja lootust, et sünnib veel. 

Kokkutulekul oli kohal 30. Arvutasin, et puudujaid oli 8 otsese liini esindajaid (Ott, Heidi, Arvid, Villu, Marta, Gregor, Simona, Lauri)

Ühispilt nr 1. Laupäeva hommikul oli meil kirikus mälestusteenistus, kus õpetaja Hedi Vilumaa pidas jutlust ja pärast seda laulsime oreli saatel  ja Tiidu juhatusel armsaid kodulaule.

Kuna meie kokkutulek toimub juba teist korda, siis saab ja võib rääkida traditsioonist. 

Tore oli kokku saada!

Vana aja toitudest (kirjutatud Marile)

 

Küsimustik „ Vanavanemate ja vanemate lemmikroad“

1. Mis aastal sa sündisid (märgi ka sugu, aga nime ei ole vaja)? 2. Milliseid toite sinu lapsepõlves söödi? 3. Millised olid argi- ehk igapäevased road? 4. Milliseid toite söödi pidupäevadel? 5. Mitu korda päevas söödi? 6. Kuidas söömised toimusid? Perega ühiselt, laud kaetud jne 7. Mis oli sinu lemmikroog ja miks? 8. Kas sa teed oma lemmikrooga vahel ka praegu? 9. Kas ma saaksin selle retsepti, et ise proovida seda valmistada?

1. Sündisin 1947, olen vanaema

2. Milliseid toite sinu lapsepõlves söödi?

Meil oli suur pere. Et paremini välja tulla, kasvatati ise kartulid ja köögivili. Peeti lehma, siga, kanu, lambaid. Metsast korjati marju ja seeni, tehti moosi ja mahla. Toituti tervislikult. Põhiliselt kartulit ja sousti(kastet), suppe, putrusid. Juust ja vorst olid haruldased. Poest osteti leiba-saia, kuivaineid. Liha oli tünni soolatud, samuti hapukurgid ja hapukapsas.

3. Argi- ehk igapäevased toidud olid keedetud kartul, juurde jahu-, muna- või silgusoust. Rasvainet saadi soolapekist, mis andis soustile hea maitse. Palju tehti piimaga toite – suppe ja putrusid. Suppidest oli sagedane kanasupp klimpidega (suur lemmik), hapukapsasupp (kartulipuder lisandina), frikadellisupp, värskekapsasupp. Hakklihast tehti kotlette ja pikkpoissi.

4. Pidupäevadel olid pidusöögid. Olenes, mis pidu oli. Tehti kartulisalatit ja rosoljet, sooja söögina seapraadi koos hapukapsaga, sülti, pasteeti, rulaadi. Viimaseid just siis, kui siga jõuluks veristati.

Meie peres küpsetati palju. Tehti nii lihapirukaid (söödi koos puljongiga) kui kaneelirulle. Hiljem küpsetati ka vahvleid. Ise tehti piparkooke alates tainast.

Pühapäeval ja ka pidupäeval oli kindlasti ka magustoit. Meil tehti ujuvaid saar i(lumepallisupp), piimakiselli, saia- või leivavormi, paksu kisselli, mida söödi piimaga, bubertit(eriti pidulik), mida söödi punase kisselliga, kompotti. Pühapäeva hommikul tehti tihti pannkooke.

5. Päevas söödi 3 korda. Mina ei mäleta, et olid mingid vahepalad. Aga kui lastel kõht vahepeal tühjaks läks, eks siis ikka võileiba söödi.

6. Võimalusel söödi ühiselt, aga hiljem, kui igal erinev päevaplaan oli, siis vist söödi ka eraldi. Pühapäeval söödi ikka koos. Köögis oli suur ümmargune laud, see oli kaetud, igal oma kindel koht välja kujunenud.

7. Mulle meeldis kartulipuder koos lihakõrnedega (soolalihast rasv välja sulatatud väikesed lihatükikesed), kanapraad(ahjus) ja kanasupp. Juurviljatoidud meeldisid ka väga, näiteks piimajuurviljasupp ja ühepajatoit/hautis. Meie peres tehti munarooga, mida nimetati potsuks. See oli omletilaadne, aga lahtilöödud munadele lisati piima ja veidi jahu. Ka munasoust oli hea. Magustoitudest meeldis bubert ja ujuvad saared. Meil olid oma kanad ja mune jätkus püha- ja igapäevatoiduks.

Nii et ma ei oskagi üht lemmikrooga välja tuua. Miks on mõni toit lemmik? Eks ikka sellepärast, et oled seda saanud oma lapsepõlvekodus ja seda on valmistanud ema, isa või vanaema.

8. Teen oma lemmikroogi tihti. Kana ja juurviljad on suured lemmikud. Bubertit pole kaua teinud.

9. Soovitan valmistada rohkem ja tihedamini magustoitusid, sest see on kindlapeale tervislikum kui mingid krõpsud või värvaineid täis kommid.

Soovitan teha ujuvaid saari ehk lumepallisuppi.

munakollased eraldada, hõõruda suhkru ja vanilliga kergelt vahule

piim panna keema, kuid jälgida, et keema ei läheks

munavalged lüüa täitsa vahule

keemiseni kuum piim segada munakollasega (mitte lasta keema!)

seejärel tõsta munavalge tupsukesed kollasesse piima ja kergelt kuumutada

Selle juures peab olema väga kiire ja vahel on hea teha seda kahekesi, et üheski etapis midagi ei ebaõnnestuks.

Süüa jahtunult.

Küsitles Mariliis Raid

31. märtsil 2020