Mul on kolm venda. Pildil vasakult Toomas, Tiit ja Andres.
Nad sündisid kõik umbes aastaste vahedega Abja-Paluojal. Lapsepõlv ja kooliiga möödus Suure-Jaanis.
Imestan siiani, et ühes peres ja samades oludes kasvanud ühtede vanemate lapsed võivad nii erinevad olla. Nad olid nii erinevad, et neil polnud õieti omavahel tülisidki. Lapsepõlvekodus oli neil ühine tuba, kust võis õhtuti üksnes vaikust kuulda, ja siis ütles üks neist:"Kustuta tuli ära!"
Siiski - paljud huvid kattusid. Sport, fotograafia, kalastamine.
Tiit räägib siiani perekondlikel kokkusaamistel, kuidas nad kord kodust ära põgenesid ja mõnesaja meetri kaugusel päev otsa kaarte tagusid. Isa ei sallinud kaardimängu, pidas seda millegipärast kahjulikuks. Ta õpetas kõikidele poistele juba lapsena selgeks malemängu.
Hiljem huvid lahknesid. Tiit hakkas bändi tegema ja sellega endale raha teenima. Isa kartis, et poiss läheb hukka ja katsus seda harrastust piirata või kontrolli alla saada. Asjatult.
Toomas oli loodushuviline ja meisterdamise peale mihkel. Näiteks tegi ta poisikesena vanaemale kerilauad ja emale pudrunuia, mida mäletan veel hiljutisest ajast.
Andres oli vaikne ja endassetõmbunud. Tal olid lapsena nõrgad kopsud ja pidi seepärast aasta õppima sanatoorses koolis. Kui ta sealt tagasi tuli, oli ta kodustest nii võõrdunud, et ei rääkinud mõnda aega kellegagi.
Kõik nad võtsid naise 21aastasena ja neist said noorelt väga tublid isad. Neil on kolme peale kokku 9 last ja 9 lapselast.
Andres on Epu ja Elo isa.
Kui Tiidul oli juubel (50), siis tehti tema eluloo tundmise kohta peokülalistele viktoriin. Selle võitis ülekaalukalt Andres, mis oli mulle mõnes mõttes üllatuseks.
Andres oli koolis meie poistest kõige parem õppija. Eriti kõva käpp oli reaalainetes.
Kõik olid kooliajal kõvad spordipoisid, käisid Kirmi kergejõustikutrennis. Tiit koostas spordi edetabeleid ja kogus marke. Toomas tegi kõige ilusamaid pilte. Andres oskas lehma lüpsta ja võttis ükskord vasika vastu, kui ema-isa polnud kodus. (Meil oli lehm, siga, lambad ja kanad ka.)
Kirjutas helle
