Kuna lapsepõlveaega mälestused ei ulatu, siis algab sealt, kus oli aeg juba tegusid teha...
Niisiis Lembit mäletab...
Hooaegadel oli kodutalus abiks ja muul ajal tegutses agendina. Käis külast külasse - talust talusse ja võttis päevapilte suurendada. Ega ta ise ei suurendanud, vaid viis linna fotograafile ja pärast viis valmistoodangu tagasi. Hiljem tegutses ta ka Singeri õmblusmasinate agendina.
Olles hea ärisoone ja jutuga ning veel parema mäluga, võitis ta kergesti usalduse. Kohati oli ta tuntud ka hiromandi ja ennustajana. Saanud küla esimeses peres jutu peale ja kuulanud ära kogu küla uudised ning ajaloo, läks ta järgmisesse peresse juba "teadjamehana", kes täpselt teadis mis kellegiga ennem juhtunud oli.
Vahendanud pilte ja õmblusmasinaid sai ta peagi kokku poe asutamiseks vajaliku kautsioni.
Kui ta Haljalas ärijuhina alustas, siis oli tal kaupa vaid hobusekoorma jagu. Õige pea omas ta juba 5. tonnist veoautot ja sõiduautot. Temal oli lisaks ühisuse(ETK) poele ka viinapood ja kohalik viinamonopol (riiklik viinamüügi regulatsioon).
/Riigiarhiivis on säilik ERA.891.2.18459, mis viitab ettevõtte "Viinakauplus Priit Saluveer (end. Friedrich Schvartsberg)" registreerimistoimikule./
Haljalas tegutses Priidu naise Klaara eestvedamisel maanaiste selts, kus korraldati erinevaid kursuseid. Enn käis seal maanaistele laulmist õpetamas.
Panen siia üles kogu pildimaterjali, mis õnnestus hankida. Ülemine ilupilt on aastast 1928, alumine 22.07.1930. Priit ja Klaara on pildil detsembris 1931.
Ajalehe lõige on Saksa-ajast.
Surmatunnistuse ajas välja Kuste, kuna ta soovis Priidu rehabiliteerimist. Sellega ta teenis ära Kaarli pahameele, kuna sorkis pere asjades ja võis tõmmata võimude tähelepanu ka teistele vendadele. Olid ju kõik Saluveeri poisid "patused" ja hirm uute repressioonide ees oli suur.
Mihkel - 15.12.2007
