Meie järjekordne kokkutulek on nüüd möödas. Lubasin Epule, et kirjutan lühikese kokkuvõtte, et tema siis kirjutab hiljem. Ma ei tea, kas lühidalt on võimalik, aga proovin.
Kokkutulek, mille ühendavaks jooneks oli meie sugulus Tammsaarega, toimus 5. juunist -7. juunini 2026 Kopra talus. Osavõtjaid olid koos neljajalgsetega 60. Mastaabist annab aimu see ühispilt, mis kahjuks pole kõige parem, kuna päike paistis silma ja inimete näod eriti hästi ei visualiseeru.
Epp ehk paneb üles rohkem ja ilmekamaid pilte. Pilte ja videosid on väga palju.
Ma nimetan siin minu jaoks kõige olulisemad momendid.
Meie esivanemad Peeter ja Ksenia Lenk on ammu juba teisel pool, kuid õnneks on veel inimesi, kes neid elavatena mäletavad. Teiste jaoks on nad mälestuste mälestus. Tiit ja Co mõtlesid välja uue sõna, nimetamaks sugulaste ringist vanimaid (nö kolmandat põlve). Minu meelest on see väga hea leid- TALA (alustala, ehitustala). Talad on vanuse järjekorras Pille, Helle, Tiit, Toomas, Andres, Karin, Peeter. Tõnu enam pole ja Pille ei saa osaleda. Kanadast lisanduvad Helle-Mai, Karen- Ann ja Mari-Liis.
Vanaemal-vanaisal oli 3 last: Aino, Valdek ja Heikki. Nendel omakorda 11 järglast nö tala siis. Edasi enam ei hakka siin ponnistama, selleks peab aega ja abi olema.
Ja ongi nii, et suguvõsa elujõu ja järjepidevuse tagab ühtekuuluvustunne ja soov kokku saada. See pole meil ju ainuke kokkutulek. Väiksemaid ja suuremaid on aastakümnete jooksul toimunud ... (peast ei oska arvu pakkuda).
praegu jääb pooleli, jätkan hiljem
1 comment:
Ühispildi võiks välja vahetada, see pole selge. Suurendades on eriti udune. Epp?
Post a Comment