Friday, September 4, 2020

Lembitu mälestamine Sauel

Pole siia blogisse tükk aega midagi postitanud, aga kuna viimasel ajal on aktiviseerunud oma juurtesse süüvimine ja arutelud selle ümber, kes mida täpsemalt teab ja mida mäletab, siis täidan ühe lünga.

Lembitu lahkumine vahetult enne eriolukorra kehtestamist.
Lembit elas pika ja sisuka elu, kinnitades pikaealisuse geeni olemasolu meie ehk Schwarzbergide suguvõsas.(Kõik muidugi väga pikalt ei elanud, näiteks Kaarel ja Priit, aga nende enneaegses lahkumises olid süüdi "asjaolud". Kõik siin blogis kirjas ka!) Siinkohal peab mainima, et selles blogis on Ahila-liini suurim ekspert ja kõikemäletaja just Lembit. Hea, et sai üht-teist siiski Lembitu abil jäädvustatud ja pildimaterjali kommenteeritud. Hindamatu ajalooline ja kodulooline materjal!

Novembris 2019 tähistasime koos Lembitu 90. sünnipäeva. Märtsis 2020 tuli äkki surm.
Loodan, et Mihkel kirjutab siia blogisse midagi olulist isa eluloost ja paneb mõned tema nooreea pildid.
Ma jäädvustan ajaloo tarvis kokkutuleku Sauel 30.augustil 2020.
Kokku tulid/said/ Lembitu pojad Mihkel ja Tõnu peredega, Lembitu tädide ja onude järeltulijad.
Kuna tänapäeval tehakse igas sekundis mitu pilti, siis panen neid siia ka koos kommentaaridega.

 Lembitu kodu Ladva 29. Oma kätega ehitatud maja umbes 1950ndate lõpust. Praegu toimetab seal Tõnu.

Tegime kalmistul pilti. Ilm oli ilus ja tuju helge.

 Midagi arutamas Hella ja Lembitu viimases puhkepaigas. Nende abielu kestis maises elus 55 aastat.

Minu armsad ja väga kaunid ristitütred, kes on olnud oma senises elus väga edukad.



Muide, mõningase mööndusega olen nüüd mina suguvõsa vanim liige. Mul on oma missioon täita. Mäletada ja talletada. "Vanad lood" pole sugugi veel otsa lõppenud. Näiteks kui palju diskussiooni tekitas Ahila grupis üks perepilt, mille ülesvõtmise ajaks oli esialgu märgitud 1944. Pärast uurimistööd selgus, et see oli siiski aasta varem ehk 1943.aasta juulis. Asjad liikusid kohe paika.